Kuna elame parajasti Jumalaema viieteistkümnes päevas, teisisõnu, kuna kestab Jumalaema uinumise paast, siis ei saa mööda minna Aegina püha Nektariuse (1846-1920) hümnist Agni Parthene. Laul kuulub Theotokarioni, Nektariuse kirjutatud Jumalaema-hümnide kogumikku. Viis pärineb ühelt Athose mungalt ning Nektariuse teksti laiem tuntus algaski Simonopetra munkade 1990. aastal tehtud salvestusega.
Tegemist ei ole liturgilise tekstiga ja seda ei peaks seega teenistuse sees laulma, Kreekas ei lauldavat seda kunagi kirikus, ütleb OrthoWiki. Paar rida eespool võib aga samast lugeda, et Agni Parthenet on lauldud suisa armulaua jagamise ajal. Võib-olla siis pigem nn kontsertlauluna, ajal enne armulaua jagamist kogudusele? Üks võimalik lahendus olevat laulda Agni Parthenet õhtuteenistuse alguses, või täpsemalt - enne õhtuteenistuse tegelikku algust. Muu hulgas olen kuskilt lugenud - aga kus kohast, ei leia - et seda lauldakse eelkõige Jumalaema uinumise paastu ajal.
Esitusloendis on inglise, kreeka, vene, araabia, rumeenia, serbia, korea ja hispaania variant. Erinevad tempod, erinevad oskused, erinev tõlgendus, kiriklikumad ja rahvalikumad, üks variant ka instrumentaalsaatega. Lauljateks kas ainult mehed või ainult naised, või koor ja eeslaulja või hoopis segakoor, või lapsed. Loendisse kuulub ka Simonopetra munkade esitus.
Tegemist ei ole liturgilise tekstiga ja seda ei peaks seega teenistuse sees laulma, Kreekas ei lauldavat seda kunagi kirikus, ütleb OrthoWiki. Paar rida eespool võib aga samast lugeda, et Agni Parthenet on lauldud suisa armulaua jagamise ajal. Võib-olla siis pigem nn kontsertlauluna, ajal enne armulaua jagamist kogudusele? Üks võimalik lahendus olevat laulda Agni Parthenet õhtuteenistuse alguses, või täpsemalt - enne õhtuteenistuse tegelikku algust. Muu hulgas olen kuskilt lugenud - aga kus kohast, ei leia - et seda lauldakse eelkõige Jumalaema uinumise paastu ajal.
Esitusloendis on inglise, kreeka, vene, araabia, rumeenia, serbia, korea ja hispaania variant. Erinevad tempod, erinevad oskused, erinev tõlgendus, kiriklikumad ja rahvalikumad, üks variant ka instrumentaalsaatega. Lauljateks kas ainult mehed või ainult naised, või koor ja eeslaulja või hoopis segakoor, või lapsed. Loendisse kuulub ka Simonopetra munkade esitus.
Küllap on paljud meist seda ka eesti keeles laulnud. Tean, et liigub vähemalt kaks eestikeelset tõlget, aga mul pole praegu ainsatki käepärast. Link ingliskeelsesse Wikipediasse, kus on kirikuslaavi, inglise, kreeka, tšehhi ja araabia tõlked. Ja siin link pdf-formaadis saksakeelsele tõlkele O reine Jungfrau Herrin du.
Pärast teksti lugemist on aga võib-olla kasulik libistada pilk üle Matrona ülevaate selle kohta, mida õpetab õigeusu kirik Jumalaemast.
No comments:
Post a Comment