Jõulud Kohilas

Taevaminemise kirik Kohila veeres Viljandi maanteel

Väike jõulusõimede näitus Siimeoni ja Hanna kiriku tornis

Jõulusõimede näitus jääb avatuks 31. jaanuarini uuel aastal. Torni pääseb siis, kui kirik lahti. See tähendab kolmapäevast pühapäevani umbes 11.00 kuni 17.00 (pühapäeval pärast teenistust kuni 15.00). 

Täna pandi kuuse külge ka niplispitsist jõuluehete näitus, mida on võimalik vaadata kolmekuningapäevani. Siin mõned telefoniga tehtud kehvad klõpsud jõulusõimedest.

 MEIDA SÄÄRi jõulusõimekujukeste hulka kuuluvad nii Eesti rahvariietes nukud kui ka ortodoksi ja katoliku preestriteks, munkadeks, nunnadeks ja luteri kirikuõpetajaks riietatud nukud.

Katoliku preester, ema Teresa õde, birgitiin ja dominikaani munk. Paremal üks karjuspoiss. (MEIDA SÄÄR)

Ortodoksi preester, nunn ning luteri kirikuõpetaja. Esiplaanil Joosep ja ingel. (MEIDA SÄÄR)

Osa piduriides rahvast. (MEIDA SÄÄR)

MERIKE MÄEMETSA jõulusõim püha perekonna, eksootiliste kuningate ja rõõmsate karjustega -- kelle me isekeskis frantsiskaani kerjusmunkadeks ümber nimetasime.

Memmed ja taadid PROVANCE'ist tõttavad Jeesuslapsele kingitusi viima.

Püha perekond TŠIILIS VALMISTATUD JÕULUSÕIMES.

Tantsivad ja kitarri mängivad lõbusad tšiillased.

Teenistused ja sündmused pühadeajal 2014 - 2015 Siimeonis ja Hannas

Kristuse sündimise e. jõulu püha

Kolmapäev 24.12 kl. 16.00 õhtuteenistus ja liturgia

(NB! Täielik paast kl. 12-st päeval!)


NB! 25.12 Siimeoni kirikus teenistust ei ole

10.00 liturgia Issandamuutmise peakirikus

14.00 samas laste jõulupuu


Pühapäev pärast jõule

Laupäev 27.12 kl. 17.00 vigiilia

Pühapäev 28.12 kl. 10.00 liturgia


Kristuse ümberlõikamispüha ja p. Vassiili Suure mälestuspäev

Kolmapäev 31.12 kl. 17.00 vigiilia

Neljapäev 1.01. kl. 10.00 liturgia


Pühapäev enne jordanipüha

Laupäev 3.01 kl. 17.00 vigiilia

Pühapäev 4.01 kl. 10.00 liturgia


Kristuse ristimise ehk jumalailmumise ehk jordanipüha

Esmaspäev 5.01 kl. 17.00 vigiilia

Teisipäev 6.01 kl. 10.00 liturgia ja suur veepühitsus


Pühapäev pärast jordanipüha

Laupäev 10.01 kl. 17.00 vigiilia

Pühapäev 11.01 kl. 10.00 liturgia

***

Püha Platoni mälestuspäev

Pühapäev 11.01 kl. 17.00 õhtuteenistus p. Platoni kabelis Wismari 32

Pühapäev 28.12 kl. 10.00 liturgia ja palveteenistus Issandamuutmise peakirikus

Pühapäev

Käes pühapäev ja värvilisi vööte üle saali

nii soojalt läbi viirukise õhu päike maalib.

Pea kõik on juba lahkunud, ka viimsed läevad ära,

veel kostab ukse kolksatus ja väljas kriiksub värav.

Üks etteaimdus erutab mind teenistuse järel,

kui kurk on pikast lugemisest justkui veidi käre.

Kas hoovab juba kõrgendikult sooja veini lõhna,

mis kosutaks üht armulauaks paastunut ja kõhna?

Jah, armulaua järelveini jõin vist liiga vähe.

Kuid see on maiaks saanutele tavaline nähe.

Peab vaimulik veel lõpetama pühitsetud annid,

kuid mind mu süda palvetega kiirustama sunnib.

Silm seirab juba – kuhu jäidki kann ja hõbekandik?

Ei saa ju nii, et pudelist kõik karikasse pandi?

Seal ettevalmistuse laual kujuseina taga

ta ootabki – kui tänupalved loetud, olen vaba!

Veel ristimärk ja kummardus, kui altarisse astun,

seal viibijaile noogutan, nad tervitavad vastu.

Kus on mu kakk ja marjaviin ja mõni viigimari?

Teab õiget tröösti ainult see, kes tunneb tüpikoni.

Nüüd aeg on ligi astuda: kes osa saada soovib,

see lasku aga maitsta hea, veel võtku antidoori.

Kuid kuuma veega pooleks palun kallake kagoori –

las hõbeastjais helgib ta, las levitab aroomi!

Oh ortodoksset ahvatlust...! Kas ikka veel on vähe?!

Teeks kurvaks, kui see karikas must lihtsalt mööda läheks.

Ei või siis veinist joobuda, kui Vaimu oled näinud?!

Ei tahaks ühest loobuda – need ikka koos on käinud.

Kui pole mul need asjad peas just pisut segi läinud.

Kui olengi ma kunagi seal vahet teha täinud...

Ehk soovingi, et tegema ei tuleks seda keegi,

teab süda siiski. Salamisi tunnistan: hea seegi,

ei ole minu jagada, mis mulle nõnda meeldib.

Võin magusasse unustusse vajuda ma veelgi.

Ja elumured jäävad maha, elu muutub lilleks,

et aina võiksin nuusutada. Muretseda – milleks!

Kaasteenijate seltsis mõnus veeretada juttu.

Ei viitsi – võib ka vaikida. Aeg lendab ikka ruttu.

Ent jätkugu see õnnis päev ka väljas kohvilauas!

Seal päiksesooja seina ääres külitaks veel kaua.

Aeg vaikselt võrku punudes teeb kaugeks ilmakära,

me raugelt sinna unudes ei saagi enam ära.

Või kui, siis ainult lõkkeni. Võib tule teha üles

ning õitseda seal õhtuni kui Aabrahami süles.

Ei tänasest saa enam asja, täna lööme käega.

Eh, las me parem pühitseme täna pühapäeva!

Moskva ukrainlaste koor 11. novembril Siimeonis ja Hannas

Meie koguduses peab kontserdi Moskva ukrainlaste kapellkoor. Kontsert toimub teisipäeval, 11. novembril kell 18.00. Sissepääs tasuta. Kavas on nii vaimulikku muusikat kui ka ukraina rahvalaule.

Septembri teenistused Siimeonis ja Hannas

13. pühapäev pärast nelipühi ja Jumalaema sündimise püha
Laupäev 6.09 - 17.00 vigiilia
Pühapäev 7.09 - 10.00 liturgia
Külas Helsingi esipreester isa Markku

Ristiülendamispüha
Laupäev 13.09 - 17.00 vigiilia
Pühapäev 14.09 - 10.00 liturgia ja ristiülendamistalitus

15. pühapäev pärast nelipühi
Laupäev 20.09 - 17.00 vigiilia
Pühapäev 21.09 - 10.00 liturgia

16. pühapäev pärast nelipühi
Laupäev 27.09 - 17.00 vigiilia
Pühapäev 28.09 - 10.00 liturgia

Jumalaema uinumise püha teenistused Siimeonis-Hannas ja Issandamuutmises

Neljapäeval, 14.08. kell 17.00 Jumalaema uinumise püha eelpäeva õhtuteenistus
Tallinna Issandamuutmise Peakirikus.

Reedel, 15.08. kell 10.00 Jumalaema uinumise püha liturgia nii Siimeonis ja Hannas kui ka Issandamuutmises.

Idakiriku liturgilised värvid

Õigeusu kirikus puudub liturgiliste värvide kasutamiseks üks, kindel ja üldine reegel, kindlaks on määratud vaid tumeda ja heleda rõivastuse kandmise ajad. Tume võib tähendada nii tumedat veinipunast, tumelillat, koguni tumesinist ja tumerohelist ja muidugi ka musta.

 

Koguduse tasandil sõltub palju rahalistest võimalustest või vanade teenistusrõivaste kasutuskõlblikkusest. Kõigi heledate päevade jaoks piisab kuldsest ja tumedate päevade jaoks tumedast veinipunasest või tumelillast. Internetis olen kohanud ka seisukohta, et pühade ajal võiks preester selga panna oma kõige ilusama ja rikkalikuma rüü, olgu selle värv mis tahes, ning "tavalise" liturgilise rüüna kanda mõnda tagasihoidlikumat, taas värvist sõltumata.

Selles mõttes, et kindla pühaga seostatakse kindlat värvi liturgiline rõivastus, on alati tegemist kohaliku kombega, kuigi seda kohalikku kommet võivad jagada mitmete eri riikide ja patriarhaatide kirikud. Komme omistada kirikuaasta pühadele ja perioodidele kindlad värvitoonid arenes kõige täpsemaks, rangemaks ja mitmekesisemaks Venemaal, mille traditsioonidest meiegi oleme osa saanud.

Nii näiteks on Eestis õigeusu kirikutes paasaliturgial vene mõjul traditsiooniliselt kasutatud erepunaseid tekstiile, kuigi nüüd on mõnel pool kreeka pruugi järgi üle mindud valgele nagu lääne kirikus. Vale pole loomulikult kumbki.

Mäletan paljusid paasaöid Tallinna Issandamuutmise Peakirikus, kus teenistus algas suure laupäeva keskööteenistusele kohaselt veel valgete altari- ja analogionikatetega ning ka preestrid ja diakonid pidanuks siis olema vist veel valgeis rõivais (kui viitsisid). Ristikäigult tagasi tulles ootas sisenejaid aga punasesse rõivastatud kirikuruum -- isegi tavapärast värvi kirikuküünalde asemel sai müügiletist nüüd punaseid. Metamorfoosi toimetasid nobedad prouad, kes viimastena kirikust ristikäigule väljusid.

Samad nobedad prouad vahetasid ka suure laupäeva teenistuse ajal suure reede tumedad katted valgete vastu, samal ajal kui altarirahvas valged rüüd selga pani. Kõik tahtsid sel hetkel kirikus olla, et kuulata, kuidas loetakse koos koori lauldud vahesalmidega Moosese võidulaulu (2Ms15), Kolme mehe kiidulaulu tulises ahjus (Tn3) ja 82. psalmi, aga ka selleks, et silmaga nähtavast muutusest osa saada ja sellest rõõmu tunda.

Valge on õigeusu kirikus ka jõulude värv nagu lääne kirikuski.

Lisaks on valge, nagu öeldud, õigeusu kiriklike matuste traditsiooniline liturgiline värvus.

Kõige sagedamini võib õigeusu liturgial vaimulikke teenimas näha nn kuldsetes rõivastes, mis võib tähendada nii merevaiguvärvi ja korallpunase segust metallniitidega läbi kootud brokaati kui ka kahvatut tibukollast siidi. Kuldseid rõivaid kantakse alati, kui pole tegemist püha või perioodiga, millega traditsioon on kokku sidunud mõne värvi kasutamise. Kuldne sümboliseerib jumalikkust, Kristust ja taevast Jeruusalemma.

Serbia vaimulikud pärast Jumalaema uinumise püha liturgiat

Helesinised, aga ka muud sinist tooni või hoopis valged teenistusrõivad ja katted on kasutusel kõikidel Jumalaema pühadel. Mõnd Jumalaema püha templipühana tähistavates kirikutes võidakse helesinist kasutada ka tavapärase kuldse teenistusrõiva asemel.

Tumepunased, tumelillad või mustad, aga ka teistes tumedates ja sügavates toonides teenistusrõivad kuuluvad paastuaegade juurde. Mõnel pool on kombeks suure paastu argipäevadel kasutada tumepunast või lillat, kuid laupäeviti-pühapäeviti tavapärast kuldset. Teisal kasutatakse suure paastu argipäevadel musti teenistusrõivaid ja laupäeviti-pühapäeviti tumepunast või lillat. Must värv on õigeusu liturgilises rõivastuses hiline nähtus, kuigi on halli kõrval laialdaselt kasutusel preestrite igapäevases ametirõivastuses. Ka õigeusu matuste traditsiooniliseks liturgiliseks värviks on just valge mitte must, isegi siis, kui matus toimub suurel nädalal.

Märterpiiskop Platoni mälestuspäev 

Märtrite ehk veretunnistajate mälestuspäevadel, ristiülendamispühal, Ristija Johannese pea maharaiumise pühal ja peeterpaulipäeval on liturgiliseks värviks erepunane, mõnel pool ka tumepunane või lilla. Erepunane on õigeusu kirikus ka üks ülestõusmispühadel kasutatavatest värvidest.

Erinevalt lääne kiriku punasest on õigeusu kirikus nii palmipuudepüha kui ka nelipühi ja Püha Vaimu päeva liturgiliseks värviks roheline. (Ammu) ärakaranud luterlasena hämmastas see mind alguses, sest kuidas ometi saab roheline sümboliseerida Püha Vaimu tuld? Mingi muu võimalik sümboolika ei tulnud mulle üldse pähe.

Stiilinäide nelipühast Vene õigeusu kirikus

Hämming või häiritus läks siiski nii ruttu mööda, et mul jäi selle kohta preestrilt küsimata ja raamatust uurimata. Kirikus oli ju nii palju rohelisi kaski, et mu silmad lihtsalt unustasid punase, justkui pidanuks liturgiline värv olema roheline kas või ainult selleks, et kaskedega sobida. Alles tänavu tuli sellest nelipühil juttu ja meile selgitati, et roheline sümboliseerib Püha Vaimu kui elu ülevalpidajat ning elu tärkamise ja kevade värvina ka kiriku sündi.

Lääne kirikus lahvatab kirik niisiis maailma kui tuleleek, ida kirikus kasvab nagu puud ja rohulibled. Võib-olla ongi õigeusu kirikus Püha Vaimu tuli roheline.

Nunn Theososti tekstide kogemisest 2014. aasta Akadeemia 3. numbris

Theososti annab ülevaate tekstidest, mille keskel möödub ortodoksist kristlase elu ja mida kogetakse nii lauldes ja laulduna, lugedes ja loetuna kui (kaasa)palvetades. Kogu oma rikkuses ja mitmekesisuses on need tekstid elavas kasutuses eelkõige kloostrites. Nende tekstide rütmis elamise kogemusest tõukubki Theososti ettekanne Tartu O.Lutsu nimelise Linnaraamatukogu 100. aastapäeva kõnekoosolekul "Internetist kloostrini".

2014. aasta Akadeemiad ei ole (veel?) internetis vabalt kättesaadavad. Hinnaga 2.20 saab pdf-formaadis ajakirja osta ja oma arvutisse laadida Apollo veebipoest.

Siseinfoks olgu lisatud, et mul on see Akadeemia number elektroonilisel kujul olemas.

Metropoliit Stefanos perest ja ühiskonnast Postimehe arvamusrubriigis

Link arvamusloole.

Juuni teenistused Simmus-Hannas

Vanemate laupäev (surnute mälestus)
Laupäev, 7.06. kl 16.30 üldine hingepalve

Nelipühi, Kolmainu püha
Laupäev, 7.06. kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev 8.06. kl. 10.00 liturgia ja õhtuteenistus põlvituspalvetega


Kõikide pühakute pühapäev
Laupäev, 14.06. kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev, 15.06. kl. 10.00 liturgia


NB! 16.06 - 28.06 apostlite paast


Eestimaa pühakute pühapäev
Laupäev, 21.06. kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev, 22.06. kl. 10.00 liturgia

Ristija Johannese sünnipäeval 24.06 Siimeonis ja Hannas liturgiat traditsiooniliselt ei peeta, küll aga on Simmu ja Hanna inimesed siis oodatud Tallinna Issandamuutmise Peakirikusse, kus liturgia algab tavapärasel ajal 10.00 (sealsete teenistuseaegade nägemiseks mine aadressile http://www.platon.ee/
ja klõpsa nende koduleheküljele jõudes nupul KALENDER).


3. nelipühijärgne pühapäev. Peeterpaulipäev.
Laupäev, 28.06. kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev, 29.06. kl. 10.00 liturgia


Pühapäeval, 29.06. on  Issandamuutmise peakiriku teise altari - s.o Peetruse ja Pauluse altari - püha.  Ka Simmu-Hanna omad on oodatud. Liturgia algus tavapärasel ajal 10.00.

Paasa-aeg Simmus ja Hannas

Paasa-aeg

Ap. Tooma pühapäev, antipaasa

Laupäev 26.04. kl. 17.00 vigiilia

Pühapäev 27.04. kl. 10.00 liturgia

Salvitoojate pühapäev

Laupäev 3.05. kl. 17.00 vigiilia

Pühapäev 4.05. kl. 10.00 liturgia

Halvatu pühapäev

Laupäev 10.05. kl. 17.00 vigiilia

Pühapäev 11.05. kl. 10.00 liturgia

Samaaria naise pühapäev

Laupäev 17.05. kl. 17.00 vigiilia

Pühapäev 18.05. kl. 10.00 liturgia

Pimeda pühapäev

Laupäev 24.05. kl. 17.00 vigiilia

Pühapäev 25.05. kl. 10.00 liturgia

Taevaminemispüha

Kolmapäev 28.05. kl. 17.00 vigiilia
Neljapäev 29.05. kl. 10.00 liturgia

Suur nädal Siimeonis 2014

Suur esmaspäev 14.04.

17.30 suure teisipäeva hommikuteenistus

Suur teisipäev 15.04.

17.30 suure kolmapäeva hommikuteenistus

Suur kolmapäev 16.04.

17.30 õlitamissalasus

Suur neljapäev 17.04.

10.00 liturgia

17.00 12 kannatusevangeeliumi teenistus

Suur reede 18.04.

10.00 kuninglikud tunnid

16.00 Kristuse matmisteenistus

Suur laupäev 19.04.

10.00 suure laupäeva liturgia

PAASA, Kristuse ülestõusmispüha

Laupäev 19.04. kl. 23.00 ristikäik, hommikuteenistus ja liturgia

Valik liturgilisi tekste palmipuudepühast paasani

Laatsaruse laupäeva eksapostilari
Sinu sõna läbi, Jumala Sõna,/ kargab Laatsarus püsti ja ruttab ellu tagasi. / Inimesed austavad Sind, Vägev, palmiokstega, // sest Sa hävitad oma surmaga põrguhaua.

Laatsaruse laupäeva ja palmipuudepüha pealaul 1. viisil
Et enne oma kannatamist meie kõikide ülestõusmist kinnitada,/ äratasid Sa Laatsaruse surnuist üles, oh Kristus Jumal./ Seepärast ka meie kui lapsed võidutähti kandes,/ laulame Sulle, surma võitjale:/ Hosianna kõrges,// kiidetud on see, kes tuleb Issanda nimel!

Palmipuudepüha hommikuteenistus, kaanoni 5. laulu irmos 4. viisil
Astu üles kõrgele mäele,/ kes sa Siionile häid sõnumeid tood/ ja tõsta valjusti häält, kes sa Jeruusalemmale kuulutad: Sinust räägitakse austusväärseid asju, sa Jumala linn./ Rahu olgu Iisraeli üle// ja tulgu lunastus paganatele!

Palmipuudepüha hommikuteenistus, kiitusstihhiira 6. viisil
Kuus päeva enne paasapüha tuli Jeesus Betaaniasse/ ja Tema jüngrid tulid Tema juurde ja küsisid/ Issand, kuhu Sa tahad, et me läheme/ ja valmistame, et Sa võiksid süüa paasatalle? Tema läkitas nad ja ütles:/ Minge linna alevisse ja seal te leiate veekruusi kandva inimese./ Minge tema järel ja ütelge majaperemehele: Õpetaja ütleb: /Sinu juues tahan ma süüa paasatalle// koos oma jüngritega

Palmipuudepüha õhtuteenistuse salmstihhiira 2. viisil
Palmiokste jumalikust pühast lahkudes/ ja teise jumaliku püha poole minnes/ kogunegem, usklikud, Kristuse kallite kannatuste päästva saladuse juurde/ ja vaadakem, kuidas Ta oma tahtmist mööda meie eest kannatab/ ning laulgem Talle kõlblikku tänulaulu härdalt hüüdes: Issand, Sa halastuse allikas ja lunastuse sadam,// au olgu Sulle!

Suur nädal

Suure esmaspäeva, teisipäeva ja kolmapäeva pealaul 8. viisil
Vaata, Peigmees tuleb kesköösel/ ja õnnis on sulane, kelle Ta valvamast leiab,/ aga kõlbmatu on see, kelle Ta laisklemast leiab./ Katsu siis, mu hing, ennast une eest hoida,/ et sa surmale antud ja Kuningriigist  välja lükatud ei saaks./ Ärka üles ja hüüa:/ Püha, püha, püha oled Sina, Jumal,// heida armu meie peale Jumalasünnitaja palvete pärast.

Eksapostilari (lauldakse kuni suure neljapäevani)
Ma näen, mu Lunastaja, Su pulmakoda on iluehtes,/ aga mul ei ole riiet,/ tema sisse minna./ Valgusta mu hinge katet, Valguseandja,// ja lunasta mind!

Suur esmaspäev

Suure esmaspäeva kondak 8. viisil
Jaakob leinas, et ta oli Joosepist ilma jäänud, / aga see istus suure auga nagu kuningas tõllas. / Et ta ei täitnud Egiptuse naise lihahimu, / selle eest austas teda see, kes tunneb inimeste südameid // ja jagab närtsimatuid pärgi

Iikos
Lisagem nüüd leinamisele leinamist ja valagem ühes Jaakobiga nutupisaraid; nutkem taga igavese mälestuse väärilist ja puhta meelega Joosepit, kes oli ori ihu poolest, aga hoidis oma hinge vabana ja sai kogu Egiptuse valitsejaks; sest Jumal jagab oma sulastele närtsimatuid pärgi.

Suure esmaspäeva salmstihhiira 8. viisil
Kartkem, vennad, viljakandmatuse pärast kuivanud viigipuu hukkamõistmist / ja toogem kõlblikku meeleparanduse vilja Kristusele, // kes meile suurt armu annab.
    Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Madu, kes leidis teise Eeva, / Egiptuse naise, / püüdis meelitavate sõnadega Joosepit võrgutada, / aga see jättis oma kuue maha ja põgenes patu eest / ega häbenenud olla alasti, / otsekui esiloodud inimene enne käsust üleastumist. / Tema palvete pärast, Kristus, // heida armu meie peale.

Suur teisipäev

Suure teisipäeva kondak 2. viisil

Mu vilets hing, mõtle viimse tunni peale, / karda viigipuu maharaiumist / ja kasuta hoolega sulle antud talenti. / Ole ärgas ja palu, // et me ei jääks Kristuse pulmakoja ukse taha!

Suure teisipäeva hommikuteenistus, salmid sinaksari ees
Teisipäev suur näitab võrdumit meil kümnest neitsist,
kes äraostmatu Issanda otsust enestes kandvad.


Pühal ja suurel teisipäeval tuletame meelde tähendamissõna kümnest neitsist.
Aga, oh Peigmees Kristus, ühenda meid tarkade neitsitega ja arva meid oma valitud karja hulka ning heida armu meie peale. Aamen.

Suure teisipäeva hommikuteenistus, salmstihhiira 6. viisil
Tulgem, usklikud, teenigem hoolega Issandat; / Ta jagab sulastele andeid, / püüdkem siis igaüks vastavat armutalenti kasvatada. / Üks saagu heategude läbi tarkusega ehitud;/ teine teenigu hiilgaval viisil; / uskuja lasku saladusse pühendamatul sõnast osa saada; / rikas jagagu oma varandust vaestele. / Nõnda kasvatame me seda, mis on meile võlgu antud / ja pääseme nagu ustavad armuande pruukijad Issanda rõõmu sisse. // Oh Kristus Jumal, tee meid selle osaliseks kui inimesearmastaja.

Suur kolmapäev

Kondak 4. viisil

Ma olen, oh Helde, enam ülekohut teinud, kui eksinud naine / ega ole iialgi Sinu ees silmavett valanud. / Aga vaikides langen ma Su ette maha / ja andes armastusega suud Sinu kõigepuhtamatele jalgadele palun, / et Sa kui Valitseja mulle mu võlad andeks annaksid; / Sinu poole, Lunastaja, hüüan ma: // Päästa mind mu patutegude mülkast!

Suure kolmapäeva hommikuteenistus, salmid sinaksari ees
Naine, kes Kristuse ihu salviga võidis,
ennetas Nikodeemuse mürri ja aaloed.

Pühal ja suurel kolmapäeval peame me eksinud naise mälestust, kes võidis Issandat kalli salviga.
Aga, oh Kristus Jumal, kes Sa oled vaimuliku salviga võitud, päästa meid ära tulevatest hädadest ja heida armu meie peale kui ainus püha ja inimesearmastaja. Aamen.

Suure kolmapäeva hommikuteenistus, salmstihhiira 6. viisil
Eksinud naine päästis Sinu ees, Issand, valla oma juuksed; / Juudas sirutas oma käed ülekohtuste poole; /
üks selleks, et patud andeks saada; / teine selleks, et hõberahasid vastu võtta. / Seepärast hüüame me Sinu poole, / kes Sa oled maha müüdud ja meid vabaks ostnud: // Issand, au olgu Sule!


Suur neljapäev

Pealaul suurel neljapäeval  8. viisil
Kui need ausad jüngrid/ õhtusöömaajal jalapesemise läbi valgustatud said,/ siis läks autu Juudas rahaahnusest pimedaks/ ja andis Sinu, õige Kohtumõistja, ülekohtuste kohtumõistjate kätte ära./ Vaata, sa varandusepüüdja,/ selle peale, kes varanduse pärast ennast üles poos;/ põgene sellest täitmatust hingest,/ kes Õpetajale seda julges teha,//Issand, kes Sa kõikide vastu hea oled, au olgu Sulle.

Suure neljapäeva hommikuteenistuse salmstihhiira 8. viisil
Kui Sa, Issand, oma jüngreid salaasjadesse pühendasid,/ siis õpetasid Sa nõnda:/ Mu sõbrad, vaadake, et mingi hirm teid minust ei lahutaks./Ma kannatan, aga seda teen ma maailma eest./Ärge eksige minu suhtes,/ sest ma ei tulnud selleks, et mind teenitaks, / vaid ma tulin ise teenima/ ja andma oma hinge lunastushinnaks maailma eest./ Kui te olete mu sõbrad, siis tehke nõnda kui mina!/ Kes tahab olla esimene, olgu viimane;/ isand olgu nagu teener./ Jääge minusse, et te vilja kannaksite,// sest mina olen elu viinapuu.

Suure neljapäeva liturgial keerubitelaulu, armulaualaulu, laulu "Saagu meie suu täis Su kiitust" ja "Kristuse ihu võtkem vastu" asemel  armulauapalve 6. viisil
Võta mind täna vastu/ Sinu püha õhtusöömaaja osalisena, oh Jumala Poeg, / sest ma ei taha Sinu vaenlaste ees/ seda saladust avaldada/ ega suud Sulle anda kui Juudas,/ vaid ma tunnistan Sind nagu röövel:// Issand mõtle minu peale oma kuningriigis!

"On kohus" asemel suure neljapäeva liturgial
Tulge, usklikud, tõstkem oma meeled kõrgesse / ja maitskem Issanda söömalaualt surematut rooga,/ mis on valmistatud ehitud ülemises toas. / Sest Jumal-Sõna enese käest oleme me teada saanud,/ et siin on Tema ise, Sõna,// keda me kiidame.

12 evangeeliumilugemise teenistusest (peetakse neljapäeva õhtul)

Suure reede 14. antifon 8. viisil
Pisut sõnu ütles röövel ristil,/ aga tema usk oli suur;/ ühe silmapilguga ta pääses/ ja läks lahti tehtud paradiisi uksest esimesena sisse./ Au Sulle, Issand, // kes Sa tema meeleparanduse vastu võtsid.

Suure reede 15. antifon 6. viisil
Täna ripub ristipuul see, kes maa vete peale rippuma pani;/ kibuvitsakroon pannakse pähe sellele, kes on inglite Kuningas;/ pilke purpurmantliga ehitakse see, kes taevast pilvedega ehib; / kämblaga lüüakse seda, kes Jordanis Aadama lunastas;/ Koguduse Peigmees lüüakse naeltega risti külge;/ Neitsi poega pistetakse odaga./ Meie kummardame Su kannatamisi, oh Kristus!/ Meie kummardame Su kannatamisi, oh Kristus!/ Meie kummardame Su kannatamisi, oh Kristus!// Näita meile ka oma ausat ülestõusmist!

Suur reede

Suure reede salmstihhiira 8. viisil
Kui Sa, Issand, üles risti peale läksid, tuli loodu peale hirm ja väristus. Sa keelasid maad ristilööjaid alla neelamast, aga põrguhaual käskisid vangid vabaks lasta inimeste uuendamiseks. Oh elavate ja surnute Kohtumõistja, Sa tulid elu ja mitte surma andma. Inimesearmastaja, au olgu Sulle!

Suure reede õhtuteenistuse stihhiira 2. viisil
Täna näeme me hirmsat ja imelist salaasja:/ kättesaamatu võetakse kinni;/ see, kes Aadama needuse alt vabastab, pannakse köidikutesse./ Ülekohtuselt küsitletakse kohtu ees seda, kes südamed ja neerud läbi katsub;/ vangi pannakse see, kes on sügavuse vangi võtnud;/ Pilaatuse ees seisab see, kelle ees taevaväed värisedes seisavad;/ loodu lööb oma käega Loojat;/ ristisurma mõistetakse see, kes elavate ja surnute üle kohut mõistab;/ hauda pannakse see, kes põrguhaua hävitas./ Oh heldesüdameline Issand, kes Sa kõike seda oma armu pärast kannatad / ja kõik needuse alt päästad, // au olgu Sulle!

Suure reede õhtuteenistuse salmstihhiira 2. viisil
Kui Sind, kõikide Päästja, / kõikide eest uude hauda pandi,/ siis ehmatas Sind nähes kõiki naeruks panija surmavald, / sest tema poomid murti katki / ja väravad kisti maha, / hauad tehti lahti ja surnud tõusid üles. / Siis hüüdis ka Aadam tänuliku häälega rõõmsasti Su poole:// Au olgu Sinu alandumisele, oh Inimesearmastaja!

Pealaulud 2. viisil
Auväärt Joosep võttis Su kõigepuhtama ihu puu pealt maha, / mähkis ta puhaste linaste riiete sisse kallite rohtudega // ja pani selle uude hauda.

Ingel, kes ilmus salvitoojatele naistele haua juures, ütles:/ Salvid kõlbavad surelikele inimestele,/ /aga Kristuse ihu on kõdunematu.

Stihhiira 5. viisil
Tulge, kiitkem igavese mälestuse väärilist Joosepit,/ kes öösel Pilaatuse juurde läks/ ja palus nõnda enesele kõikide Elu:/ Anna mulle see Võõras, / kel pole aset, kuhu pead panna;/ anna mulle see Võõras,/ kelle salakaval jünger surmale ära andis;/ anna mulle see Võõras, / keda ristil rippumas nähes Tema Ema nutuga leinas / ja emalikus ahastuses hüüdis:/ Oh häda mulle, mu lapsuke, / mu silmavalgus, mu südameke! / Täna said tõeks sõnad, mida Siimeon templis ütles: / Sinu hingest tungib mõõk läbi! / Aga pööra oma ülestõusmisega mu nutt rõõmuks! / Meie kummardame Su kannatamisi, oh Kristus!/ Meie kummardame Su kannatamisi, oh Kristus!/ Meie kummardame Su kannatamisi, oh Kristus!// ja Sinu püha ülestõusmist!

Suure laupäeva kaanon

1. LAUL
Irmos
Selle, kes ennemuiste tagaajaja piinaja / merelainete alla mattis, / matsid nüüd mulla alla nende lapsed, / keda Ta siis ära päästis. / Aga meie otsekui siis tütarlapsed laulame Issandale, // sest Tema on oma au üles näidanud.

3. LAUL
Irmos
Kui Sina, kes Sa kogu maa / panid vete peale ilma toeta rippuma, / Kolgata mäel rippusid, / siis värises kõik loodu suures hirmus ja hüüdis: Ei ole ühtegi nii püha // kui Sina, Issand!

4. LAUL
Irmos
Kui Habakuk nägi ette Sinu jumalikku alandumist ristil, / siis hüüdis ta suures ehmatuses: / Sina, Helde, rõhusid kui Kõigevägevam maha vägevate valitsuse, // kui Sa läksid alla nende juurde, kes põrguhauas olid.

5. LAUL
Irmos
Oh Kristus, kui Jesaja nägi ette / loojumatut valgust, /mida sa meile armulikult näitasid oma jumalikus ilmumises, / siis hüüdis ta varahommikul valvates: / Surnud tõusevad üles / ja haudades olijad ärkavad ellu / ning kõik, kes maa peal elavad, // saavad rõõmsaks.

6. LAUL
Irmos
Joonas neelati valaskala kõhtu, / aga ei jäänud sinna pidama, / sest tähendades ette Sinu kannatamist ja
mahamatmist, oh Kristus, / tuli ta elajast nagu kuningakojast välja / ja hüüdis hauavahtidele: / Oh tühja ja asjata valvajad, // te olete maha jätnud tõelise helduse!

7. LAUL
Irmos
Oh seda ütlemata imet! / See, kes vagad noormehed ahjus tuleleegist päästis, / pannakse nüüd surnult ja hingeta hauda / meie lunastuseks, kes laulame: / Kiidetud oled Sina, Jumal, // meie Lunastaja!

8. LAUL
Irmos
Ehmata, taevas, ja värise / ning kõikuge, maa alustoed: / sest vaata, see, kes kõrges elab, arvatakse surnute sekka / ja pannakse pisukesse hauda kui võõras. / Kiitke Teda, noormehed, laulge Talle, preestrid, // rahvad, ülistage Teda igavesti.

9. LAUL
Irmos
Ära nuta minu pärast, Ema, / et sa hauas näed Poega, / keda sa mehetundmatult oma ihus kandsid. / Ma tõusen üles ja saan au sisse / ja viin kui Jumal auga üles ka need, // kes alati sind usu ja armastusega kiidavad.

Suure laupäeva kiitusstihhiira 6. viisil
Joosep palus enesele Jeesuse ihu / ja pani selle oma uude hauda, / sest Ta pidi hauast nagu kuningakojast välja tulema. / Issand, kes Sa surma võimu maha rõhusid / ja paradiisi värava inimsoole lahti tegid, // au olgu Sulle.
Au olgu Isale, Pojale ja Pühale Vaimule.

Tänast päeva tähendas suur Mooses salaviisi ette, / kui ta ütles: / Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva. / Sest see on õnnistatud laupäev, / see on hingamispäev, / millal Jumala ainusündinud Poeg kõigist oma tegemistest puhkas, / armunõu järgi surres / ja lihalikult hingamispäeva pidades. / Jälle üles ärgates andis Ta meile oma ülestõusmise läbi igavese elu // kui ainus helde ja inimesearmastaja.
Nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.

Suure laupäeva stihhiira, 8. viisil
Täna ohkab surmavald ja hüüab: / Parem oleks olnud, kui ma Maarjast sündinut poleks vastu võtnud! / Sest niipea, kui Ta siia tuli, kaotas Ta mu valitsuse, / murdis maha vaskuksed ja äratas kui Jumal üles nende hinged, / kes selle ajani minu käes olid. // Au olgu Sinu ristile ja ülestõusmisele, oh Issand!

Täna ohkab surmavald ja hüüab: / Mu meelevald on tühjaks tehtud! / Ma võtsin vastu selle Surnu kui ühe surnute hulgast, / aga mul ei ole võimu Tema üle / ja ühes Temaga kaotan ma ka need, / kelle üle ma kui kuningas olen valitsenud. / Minu käes on ammust ajast olnud surnud, / aga, vaata, Ta äratab nad kõik üles! // Au olgu Sinu ristile ja ülestõusmisele, oh Issand!

Täna ohkab surmavald ja hüüab: / Mu võim on ära kaotatud! / Karjane löödi risti ja äratas Aadama üles; / kelle üle ma valitsesin, neist olen ma ilma jäänud; / keda ma olin alla neelanud, kui alles vägev olin, neid olen ma välja heitnud. / See, kes risti löödi, on hauad tühjaks teinud; / surma meelevald on nõrgaks jäänud. // Au olgu Sinu ristile ja ülestõusmisele, oh Issand!

Suur nädal ja paasa-aeg Simmus ja Hannas 2014

Suur esmaspäev 14.04.

17.30 suure teisipäeva hommikuteenistus

Suur teisipäev 15.04.

17.30 suure kolmapäeva hommikuteenistus

Suur kolmapäev 16.04.

17.30 õlitamissalasus

Suur neljapäev 17.04.

10.00 liturgia

17.00 12 kannatusevangeeliumi teenistus

Suur reede 18.04.

10.00 kuninglikud tunnid

16.00 Kristuse matmisteenistus

Suur laupäev 19.04.

10.00 suure laupäeva liturgia

PAASA, Kristuse ülestõusmispüha

Laupäev 19.04. kl. 23.00 ristikäik, hommikuteenistus ja liturgia

Paasa-aeg

Ap. Tooma pühapäev, antipaasa

Laupäev 26.04. kl. 17.00 vigiilia

Pühapäev 27.04. kl. 10.00 liturgia

Salvitoojate pühapäev

Laupäev 3.05. kl. 17.00 vigiilia

Pühapäev 4.05. kl. 10.00 liturgia

Halvatu pühapäev

Laupäev 10.05. kl. 17.00 vigiilia

Pühapäev 11.05. kl. 10.00 liturgia

Samaaria naise pühapäev

Laupäev 17.05. kl. 17.00 vigiilia

Pühapäev 18.05. kl. 10.00 liturgia

Pimeda pühapäev

Laupäev 24.05. kl. 17.00 vigiilia

Pühapäev 25.05. kl. 10.00 liturgia

Taevaminemispüha

Kolmapäev 28.05. kl. 17.00 vigiilia
Neljapäev 29.05. kl. 10.00 liturgia

SUURE PAASTU TEENISTUSED P. SIIMEONI JA HANNA KATEDRAALIS

Suure paastu teine pool 2014

Suure paastu neljas, vaga Johannes "Redeli"-kirjutaja pühapäev
Laupäev 29.03. kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev 30.03. kl. 10.00 liturgia

Kolmapäev 2.04. kl. 17.30 ennepühistetud andide liturgia
Neljapäev 3.04. kl. 18.00 pärastõhtuteenistus ja vaimulik vestlusring

Suure paastu viies, vaga Egiptuse Maarja pühapäev
Laupäev 5.04. kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev 6.04. kl. 10.00 liturgia

Kolmapäev 9.04. kl. 17.30 ennepühistetud andide liturgia
Neljapäev 10.04. kl. 18.00 pärastõhtuteenistus ja vaimulik vestlusring

Palmipuudepüha
Laupäev 12.04. kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev 13.04. kl. 10.00 liturgia

Pealaul 1.v. 

Et enne oma kannatamist meie kõikide surnuist ülestõusmist kinnitada/

äratasid sa Laatsaruse surnuist üles, oh Kristus meie Jumal!/

Seepärast ka meie kui lapsed, võidutähti kandes/

Laulame Sulle, surma äravõitjale:

Hoosianna kõrgel!/

Kiidetud olgu see, kes tuleb Issanda nimel!

Venemaa ja Kreeka postkaarte paastuõnnitlustega

Mäletan, et mõnikord oleme pooleldi naljatamisi üksteisele head suurt paastu soovinud. Sest vahel see lihtsalt tundub päris rõõmsa ja äreva hetkena, kui paast viimaks ometi peale hakkab. Mis muidugi ei takista meid juba jõulude lõpus ohkimast, et oi ma ei või, paast kohe käes.  Toksisin Google'isse nalja pärast paaris keeles "head suurt paastu", et vaadata, missuguseid postkaarte selle sündmuse puhul välja antakse sellistes p ä  r  i  s ortodokssetes riikides. Ja saak oli rikkalik.

 Kreekas meisterdavad lapsed värvilisest paberist või joonistavad pabernuku, kelle nimi on Proua Paast. See on ühtlasi paastukalender, natuke advendikalendri moodi. Proual on nimelt seitse jalga -- üks iga paastunädala kohta -- ja iga nädala lõpus saab ühe jala ära rebida.

 

Proua Paastu võib ka ahjus valmis küpsetada. 

Ühe jala saabki juba küljest murda!

Aga esmalt mõned pühalikumad ja tõsisemad õnnitluskaardid.

  

Head suure paastu algust!

 Head suurt paastu, head võitlemist!

Suur paast on kevadekuulutaja. Isegi meie laiuskraadil. Ehkki lumi on sageli sulamata, tõuseb päike juba varem, teeb meele rõõmsaks ja soojendab rammestavalt läbi aknaklaasi. Peab vist aknad puhtaks pesema! Oi-oi, ja põrand on ka nii tolmune... Suure paastu ajal, eriti selle esimesel nädalal ongi mitmel pool kombeks kevadist suurpuhastust teha. Nüüd võiks teemat arendada selles suunas, kuidas meil ka oma hinges ja kehas on võimalus suurpuhastus teha, nii et Kristuse valgus saab sisse paista, aga paraku kõlaks see väljaöelduna üheksal juhul kümnest  hirmus läilalt.

 Suur paast - vaimulik kevad!

 Paastukevade on ilmunud

 Suur paast - hinge kevad

Paljud postkaardid kujutavad paastutoite. Suure paastu esmaspäev on kevade sümboolne algus. Kreekas on siis järjekordne riiklik püha ja see on kombeks veeta linnast väljas -- mere ääres, saartel, vanematekodus  --istudes pika laua taga või pidades kevade esimest piknikku.  Süüakse hapnemata leiba ja nauditakse paastutoite: mereande, tahhiinit, halvaad, oliive, marineeritud (hapendatud?) lillkapsast, porgandeid, paprikat jms.

Meie kandis ja Venemaal moodustavad ajalooliste paastutoitude põhiosa leib, oad ja tangutoidud, kapsas, naerid ja kaalikas. Erinevalt Kreekast on Venemaal ja hiljem ka Eestis vahel lubatud suure paastu ajal kalagi süüa, sest söödavaid ilma selgroota mereelukaid meie vetes ei leidu. Kuna eestlaste seas hakati kartulit laiemalt kasvatama samal ajal, kui toimusid suured "vene usku" minekud, võib õigeusu kontekstis kartulitoitegi Eesti traditsioonilisteks paasturoogadeks lugeda. Sama lugu on seentega, needki avastas suurem osa Eestist alles 19. sajandi lõpus ning 20. sajandi alguses. Setumaal aga olid need venelaste eeskujul juba varem tarvitusel.

Kreeka lapsed lennutavad suure paastu esmaspäeval värvilisi tuulelohesid.

Ka need leiavad tee paljudele suure paastu alguse tervituskaartidele.

Tuulelohed sümboliseerivad ülestõusmist, sest õige varsti ongi ju pühad käes.

Tsitaate suurest paastust

Postitan siia mõned tekstikatked ortodoksikiriku kirja- ja palvevarast. Sel aastal langevad nii uue, vana kui ka segakalendri paastuaeg ja ülestõusmispühad kokku. Idakirik elab pärast eelmist nädalat, võinädalat, juba kolmandat päeva paastuajas. Küllap nii mõnelegi õigeusulisele Eesti kultuuriruumis on paastu esimesed päevad pisut skisofreenilised, sest suure paastu esmaspäevale järgneb rahvakalendri ja lääne kiriku vastlapäev. Tänase päevaga, mis lääne kirikus kannab tuhkapäeva nime, on aga tõesti kogu Eesti kristlaskond seekord paastukevades kokku saanud.


Paastukevad on alanud, meeleparanduse õis lahti löönud.

Puhastagem siis, vennad, endid igast roojusest,

laulgem Valguseandjale ja ütelgem:

Au olgu Sulle, ainus Inimesearmastaja!

                                            (Suure paastu hommikuteenistusest)

***


Paast on Jumala hindamatu and. Ennemuiste seatud, on ta Isade
pärandina säilinud ning jõudnud meiegi päevini.
Võtke ta siis rõõmuga vastu.
Võtke vastu, vaesed, oma kaaslane.
Võtke vastu, teenijad, oma puhkus.
Võtke vastu, rikkad, see, mis päästab teid küllastumuse ohust ja teeb maitsvaks selle,
mille pidev nauding maitsetuks muudab.
                                                                           (p Vassilius Suur)

***

Kes julgeks asetada väljapoole Kirikut nagu Jumal seda näeb, inimese, kes olemata kristlane või "praktiseeriv" kristlane, on andnud Kristusele, keda ta ei tunne, tunnistust tegusast armastusest Kristuse vendade vastu? Iga kord, kui üks inimene väljendab oma armastust teise inimese vastu, on ta Jumalast ja Jumal on temas. Armastus, mis ühendab ühe inimese teisega,lähtub Jumalast, kelle kohta püha Johannes meile ütleb, et Tema on Armastus. Iga tõeline amastus on inimese jaoks osadus Poja taevase sugupõlvega, osadus Jumala enese Eluga ehk teisisõnu Püha Vaimuga. Iga kord, kui tegemist on tõelise armastusega, asub see armastus seega sisemises (nähtavas? nähtamatus? oleneb olukorrast) Kirikus. Armastus tuleb Jumala juurest ja hakkab idanema ka uskmatu südames, kes väljendab seda ilma enese teadmata kingituse kaudu, mille ta läbi enese teeb teistele. Väljaspool seda armastust pole ka lunastust! See, kes väidab end kuuluvat Kirikusse oma suure paastu aegse askeesi läbi, ise samal ajal "vihates" oma venda (teda mitte armastades), on tegelikult väljaspool Kirikut. Uskmatu inimese amastus teise inimese vastu, kes on hädas, märgib Armastuse, Jumala enese varjatud kohalolekut selles uskmatus. Omakasupüüdmatu kink, mille üks inimene teeb endast teistele, teeb temast enda teadmata Kiriku liikme, kuna see kingitus saab alguse Isa kingitusest Pojale ja jätkab ise seda teadmata Poja elustavat kingitust, mida vahendab inimestele Püha Vaim, kes on "valla päästetud" Kristuse surnuist ülestõusmise läbi.
Kui Jumal on Armastus, siis uskmatu, kes on Jumala armastuses, on Jumalas ja see, kes paastub ilma armastuseta, on väljaspool Jumalat. Me peame suure paastu ajal paastuma, aga kindlatel tingimustel: selleks, et sureksime iseeneste jaoks ja armastaksime teisi.
                 (isa André Borrely, tlk Tiina Hellamaa-Niitvägi)

                                                      Isa André Borrely Marseille'st
***

Kui kõik paastu nõuandeid kuulda võtaksid, valitseks rahu lõpuks kogu inimkonnas. Ükski riik ei tõuseks enam teise vastu. Meil poleks sõjalisi kokkupõrkeid ega relvatootjaid. Poleks kohtuid ega vanglaid. Kõrbed ei varjaks enam kurjategijaid, linnad laimajaid ega mered mereröövleid.

Kui valitseks paast, poleks meie elu täis ohkamist. Sest ta õpetaks kõigile mitte ainult pillava elu piiramist, vaid ka loobumist paljust muust halvast. 

Tema õpetusel pääsetaks ja võõrdutaks täielikult väiklusest ning ihnsusest, auahnusest ning himurusest. 

Kui me neist vabaneme, elame rahus ja pühitsuses.

Kui see vooruste kuninganna meile selliseid hüvesid pakub, 

võtkem ta siis vastu ilma igasuguse nukruseta, ilma ühegi nurinata. 

Austagem kõik innukalt seda vaimulikku söömaaega, mille paast meile valmistab,

puhastades meid ning valmistades meid ette igaveseks jumalikuks rõõmuks paradiisis. Aamen.

                                                                           (p Vassilius Suur)

 täistekst www.digar.ee/arhiiv/et/download/332240)