Üks luuletus vanast Eesti Kirikust

Koristasin hiljuti ja leidsin pooleksrebenenud paberiräbala, milles võis ära tunda kunagi luteri kiriku ajalehest Eesti Kirik väljalõigatud luuletuse. Autor on Lothar Zenetti, katoliku preester, tõlkinud vist Enn Auksmann.

***

ja Ta nägi suurt hulka rahvast,
ja inimesed tegid Ta meele haledaks.
ja Ta kõneles neile
Jumala kõikevõitvast armastusest.

kui siis õhtu sai,
ütlesid Tema jüngrid:
Issand, saada need inimesed minema,
on juba hilja, neil pole aega.

andke neile siis ometi seda,
nii ütles Ta,
andke neile siis ometi oma ajast!

meil pole endalgi, leidsid nad,
ja mis meil on, see vähene,
kuidas peaks sellest jätkuma nii paljudele?

siiski oli sääl üks nende seas,
kel oli veel viis ajavahemikku vaba,
mitte enam,
hädaga lisaks kaks veerandtundi.

ja Jeesus võttis naeratades
need viis ajavahemikku, mis neil oli,
ja need mõlemad veerandtunnid kätte.
Ta vaatas üles taevasse,
ütles tänupalve ja kiituse.

siis lasi Ta selle kallihinnalise aja
oma jüngrite poolt välja jagada paljudele

                                                     inimestele ... 

ja vaata: seda vähest jätkus nüüd kõikidele.
lõpuks täitsid nad veel tervelt kaksteist päeva
sellega, mis ajast üle jäi,
ja seda ei olnudki vähe!

Ravenna mosaiik, AD 504