30/10/2012

Laul sellest, kuidas piiskoppi rõivastatakse ja mida see kõik tähendab.



LAUL PIISKOPI RIIETAMISEST

Mis on lahti meie majas?
Kas on pidu pühas kojas?
Kellad löövad killa-kõlla,
lauljad laulu alustavad...

Küll on meestel sebimisi,
siia-sinna sagimisi!
Mis nad meeles mõlgutavad?
Vööni välja kummardavad,
õnnistus käib ette-taha.
Saavad kuldsed kuued kanda,
hõbedased hõlstid õlga,
sätendavad särgid selga.

Täna toimub liturgía,
armulauast saame osa.
Piiskop ülem pühitseja,
teenib ise talituse.
Abimehi on tal vaja
riideid selga riputama,
tossuriista kätte tooma.

Tulge, poisid, noored mehed,
täies mõõdus mehepojad,
hallipäised abimehed!
Mis te muidu molutate,
teiseks tühja toretsete,
andke valu jalgadele!

Aeg on piiskopile anda
ilusamad hilbud ülle,
ehted ette edevamad,
et võiks kõlbulikult minna
taevasele pulmapeole,
mõrsja moodi mukituna,
pärjatuna nagu peigmees.

Esiteks teil olgu teada:
kõige alla alushame.
See stihhaar on pikk ja hele
muistne ristimiseriie.

Teiseks tooge epitráheel
pühaks põlleks pugu peale.
Kaelast alla üle rinna
Aaroni kui habe ripub,
õnnistuse õlist tilgub.

Kolmandamaks kinnitage
vöö tall’ tugevuseks vööle,
et ta jalad sirgelt seisaks,
kõrgel kaljul kindlalt käiksid,
hirve kombel kepsu lööksid.

Neljandamaks käised kätte,
põimitagu paelad läbi –
käised kinnitavad käsi,
varrukad ei vaju välja.
Teenistusel pole nalja –
karikas kui uppi lendab,
pühadus võib põrandale
pahal viisil pudeneda.

Viiendamaks viige talle
paalitsa ehk puusaehe.
Mõõgaks puusa peale pange,
et ta vale vastu astuks,
tõe ja õiguse eest seisaks,
tasadust ta nõuaks taga.

Kuuendaks on kuube vaja,
sakkose peab selga saama.
Üle pea see upitage,
tõmmake tal üle turja,
sikutage see tall’ selga,
näpistage nööbid kinni,
käiste küljest alla välja.
Miks on sakkost talle vaja?
Sakkos, see on vana tava,
muiste keiser kandis seda,
aga vahel lasi kanda,
parematel piiskoppidel,
tähtsamatel teenistustel,
sellest komme sigineski.

Seitsmendamaks selle peale
omofor te tooge talle.
Omofor on kaunis kangas,
see käib õlgadele võtta.
Mis on selle salli mõte?
Piiskop nagu karjus kannab,
mägedele eksind lammast.

Kaheksandaks kandke kenad
sätendavad rinnarahad,
panagia paela otsas –
loo tall’, Jumal, puhas süda,
siirast vaimu anna üha!
Riputage rist tall’ rinda –
võttes risti enda peale,
salaku ta ennast ära.

Üheksandaks ulatage
mitra piiskopile pähe –
kalliskivikrooni kombel
kuninglikuks kaunistuseks,
igavese elu ehteks.

Kümnendaks on kätepesu.
Pesemiseks tooge talle
kannukene karge veega,
käterätt ja pesuastja.
Nüüd võib süütult käsi pesta,
siiras meeles üles tõsta,
koguduse keskel kiita.

Viimasena võtke ligi
karjuskepp ja küünlajalad,
pistke pihku piiskopile
harulised küünlajalad.
Küünlajalad, oh sa ime,
naljakad on nende nimed:
trikiri on kolmikküünal,
see käib paremasse kätte,
dikiri on kaksikküünal,
see käib vasemasse kätte.

Rohkem käsi tal ei ole,
sestap keppi kandke ise.
Kepp on kahe lohe päine,
rist on püsti peade vahel.
Kepp käib kätte viimasena,
kui tal käed on jälle vabad,
käest on antud küünlajalad,
öeldud õnnistuse sõnad.

Valitseja võtab niisiis
küünaldega ristiviisi
õnnistada kõike rahvast
iga ilmakaare poole,
valgustuseks maailmale,
koguduse kummardades.

Meie aga laulgem nõnda:
hoia, Issand, palju aastaid
meie ülemhingekarjast
ja me valitsejat*, hõissaa!

-------------------------------------
Küll on kena meie keeles,
keeruline kreeka keeles:

* Ton despotin
ke arhierea imon,
Kirie, filate
is polla eti despota!
Is polla eti despota!
Is polla eti despota!

24/10/2012

Valik Lääne ristinimesid. Koostanud i Mattias Palli

ENNE KIRIKULÕHET ELANUD LÄÄNE (ROOMA PATRIARHAADI) PÜHAKUID
Valitud peamiselt nime järgi – meil levinud nimevastete põhjal. Kaldkirjas vasteid eesti nimede hulgast.

Numbrite tähendus:
1. Pühakunimega (väga tõenäoliselt) suguluses olev nimi. Kui kasutusel on ka pühakunimi sellisena (nt. Beata, Robert), pole seda eraldi korratud.
2. Pühakunimega tähenduse poolest sama või sarnane nimi.
3. Pühakunimega kõlaliselt sarnane nimi.

Lühendid:
Mr – märter
Psk – piiskop
Pskmr - piiskopmärter
Vg – vaga
Vgmr - vagamärter
Õigl - õiglane

Pühaku nime järgi toodud mälestuspäev. Järgmises reas pühaku „kategooria“, teisena surmaaeg (aasta araabia, sajand rooma numbritega).


Abbo 3.12.
Vg, 860, kloostriülem St. Germainis, Auxerreis Parntsusmaal
3. Aapo, Avo

*Ada 4.12.
Vg, VII s, Le Mansi kloostriülem
1. Aada, Aade

Adalbert (Vojtech) 23.04.
Pskmr, +997. Piiskop Tšehhis, munk, märtrisurm Preisimaal
1. Adalbert, Albert, Pärt

*Adele (Adela) 24.12
Vg, 730, Pfalzeli (Trieri lähedal) kloostriülem
1. Adeele, Eetel, Teele

Ado 16.12.
Psk, 875, elu lõpul Viini piiskop.
3. Aado, Aadu

Adolf 27.09.
Mr, 850, kannatas Hispaanias koos oma venna Johannesega märtrisurma moslemist valitseja käe läbi.
1. Aado, Aadu

Aimard 5.10.
Vg, 965, Cluny abt püha Odo järel. Pärast u kümneaastast kloostrijuhtimist jäi pimedaks ja astus tagasi.
3. Aimar, Aimo


Aimo (Aimonius) 13.02.
Vg, 790. Meda kloostri asutaja Itaalias
3. Aimo

Alan(us) 26.10.
Psk VII s. Quimperi piiskop Britannias.
3. Allan

Alban 20.06.
Mr, 303. Verulami (St Alban) linnast, Britannia esimärter.

Albert 29.12.
Vg, VII s. Erak Gambronis, Prantsusmaal

Alberta 11.03.
Mr, 286. Kannatas Agenis, Prantsusmaal

Alena 18.06.
Mr, 640. kannatas Belgias
3. Leena

Alfred 26.10.
Kuningas, 899. Wessexi kuningas (Inglismaal), tuntud oma vagaduse ja õpetatuse poolest.

Amandus 18.06.
Psk, 431. Bordeaux' piiskop (Prantsusmaal)

Anno (Hanno) 13.05.
Psk, 780, Verona piiskop Itaalias.

Anselm 3.03.
Vg, +803, Fanano kloostri asutaja Itaalias.

Ansgar (Oskar) 3.02.
Psk, 865. Sündinud Amiens'is Prantsusmaal, astus mungaks Corbies. Taani kuningas Harald kutsus ta oma maale usku kuulutama. Temast sai Hamburgi peapiiskop ja tema misjonitöö ulatus Põhja-Saksamaale ning Taani, Rootsi ja Norrasse.
1. Oskar, Oss

*Anstrudis (Austrude) 17.10.
Vg, 688. Pühade Blandinuse ja Salaberga tütar, jätkas ema kloostris nunna, hiljem abtissina laonis Neustrias (Põhja-Prantsusmaal). Kannatas palju majordoomus Ebroini pahasoovlikkuse all.
1. Astrid

Ardo 7.03.
Vg. Sündis Languedocis, sünninimi Smaragdus. Munk, hiljem abt Aniane'is.

Ardvin 28.07.
?, VII s. San Trepido kaitsepühak, võib-olla inglise päritolu.

Arnold 8.07.
? , u 800. Ilmselt kreeka päritolu. Oli kuulus oma armastuse poolest vaeste vastu. Tema nime kannab Arnoldsweileri küla Jülichi lähedal Saksamaal.
1. Arno

Arnulf 18.07.
Vg, psk, u 640. Algselt Austraasia õukondlane, otsustas koos naisega kloostrisse minna, kuid pühitseti Metzi piiksopiks. Elu lõpul elas erakuna.
3. Arnu

*Asteria (Hesteria) 10.08.
Mr, u 307. Märter Bergamos Lombardias (Itaalia). Kannatas koos õe Grata ja võib-olla ka mr. Aleksandriga.
1/3. Astra

*Augusta 27.03.
Mr, V s. Friuli teutooni hertsogi tütar. Tema pöördumine ristiusku vihastas isa niivõrd, et see tappis tütre omaenda kätega. Austatakse Serravales Treviso lähedal (Itaalia).

August(us) 7.10.
Vg, VI s. Bourge'i kloostri abt, Pariisi p. Germani sõber. Leidis Ursini, selle piirkonna apostli, säilmed.
1. Ago, Kusti

*Aurea (Aura) 24.08.
Mr, + u 270. Märter, kannatas Ostias, Itaalias.
1. Aure
2. Kulla
3. Auri

*Aurelia 25.09.
Neitsi, X s. Pärit Väike-Aasiast, käis koos õe Neomisiaga Palestiinas ja hiljem Capuas, kus araablased nad kinni võtsid. Põgenenud äikesetormi ajal, jäid nad (erakuna?) elama Maceratasse.
1. Aure, Aurika, Auli, Reeli, Reelika
2. Kulla

Aureli(us) 20.07.
Psk, 429. Kartaago piiskop.
1. Aurel, Reelo
2. Kullo

*Ava (Avia) 29.04.
Vg, u 845. Kuningas Pippini vennatütar. Oli lapsena pime, kuid püha Rainfred ravis ta ime läbi terveks. Elas nunnana Denainias, praeguses Belgias; sai hiljem kloostriülemaks.
3. Ave

B

Balderik (Baudry) 16.10.
Vg, VII s. Austraasia kuninga Sigeberti poeg. Asutas Montfauconi kloostri, kus elas mungana, ja Rheimsi kloostri, kus elas tema õde püha Bova.
3. Valdor, Valter

Baldred (Balther) 6.03.
Vg, 756. Preester Lindisfarne'is Inglismaal, hiljem erak Tyninghamis Bass Rocki saarel.
3. Valdo, Valter

Baldomer(us) 27.02.
Vg, u 650. Lyoni lukussepp, läks mungaks p. Justuse kloostrisse.
3. Valdo, Valdermar, Voldemar

Baldvin (Baudoin) 16.10.
Mr, u 680. Püha Anstrude vend. Mõrvati ja teda austatakse märtrina.

Bavo 1.10.
Vg, 654. Sündinud Brabantis, Belgias, elas nooruses korratut elu. Hiljem jäi leseks ja pöördus püha Amanduse mõjul ning asutas kloostri Gentis, kus elas mungana. Lõpuks valis erakuelu.
3. Paavo

*Beata 8.03.
Mr, ?. Kannatas Põhja-Aafrikas koos piiskop Kirilli ja teistega.

Beda (Bede) 25.05.
Vg, 735. Hüüdnimega „Venerabilis – Auväärne“, läks juba lapsena Wearmouth-Jarrow kloostrisse (Inglismaal) ja elas seal elu lõpuni. Tuntud lakkamatu palve ja arvukate kirjatööde poolest, sh. „Inglise kiriku ja rahva ajalugu“. Suri taevaminemispüha eelõhtul Jumalat ülistades.
3. Peedu

*Benedikta 29.06.
Mr, III s. Sündinud Hispaanias, kannatas koos vendade püha Augustini ja Sanktianiga märtrisurma Gallias.
1. Benita, Penta

Benignus 1.11.
Mr, II s. Märter, keda austatakse Dijonis, Prantsusmaal.
1/3 Penno

Benno 3.08.
Vg, psk, 940. Sündis Švaabimaal, alustas kloostrielu Etzeli mäel Einsiedelnis (praegu Šveits). 927 sai Metzi piiskopiks. Korrarikkujad, keda ta korrale kutsus, torkasid ta pimedaks, misjärel ta naasis oma kloostrisse.
1/3 Penno

*Berlinda (Bellaude) 3.02.
Vg, 702. Püha Amanduse vennatütar, elas nunnana Moorselis ja hiljem sulgununa Meerbekes (Belgias).
3. Linda

Bernard 14.10.
Psk, u 800. Sündinud Bagnoreas, hiljem Vulcia (Toscana piirkond) piiskop.
1. Pearen, Pearo, Pern, Pärnart, Pääro jt.

Bernvald 21.12.
Õigl, VIII s. Õiglane preester Bamptonis Oxfordshire'is Inglismaal.
- vt eelmine

*Berta 1.05.
Vgmr, u 680. Avenay kloostri asutaja, suri märtrisurma.

Bertald(us) 16.06.
Vg, u 540. Erak Ardennides, kelle püha Remigius preestriks pühitses.
1. Pärt

Bertrand (Bertram) 30.06.
Psk, 623. Sündis Autunis (Prantsusmaal), hiljem Le Mansi piiskop. Edendas põlluharimist ja armastas vaeseid.
1/3 Pärt

Brandan 11.01.
Vg, V s. Sündinud Iirimaal, põgenes pelagianismi mõju eest Britanniasse ja siis Galliasse, kus elas kloostris ja sai hiljem abtiks.
3. Rando, Randar

Brendan 16.05.
Vg, 575 v 583. Sündis Kerrys (Iirimaa), hiljem mungana kloostrites Iirimaal ja Walesis. Asutas mitu kloostrit. Võttis ette merereisi ja jõudis võib-olla ka Ameerikasse.
3. Rando, Reno

*Brigita (Brigid) 1.02.
Vg, u 525. Sündis Faughartis, läks noorena nunnaks ja asutas Kildaresse Iirimaa esimese naiskloostri. Tuntud oma halastuse ja helduse poolest. Iirimaa austatuim pühak püha Patriku järel.
1. Piret, Pirgit, Pirje jt.

Bruno 11.10
Psk, 965. Kölni peapiiskop, hüüdnimega „Suur“.

Burhard (Burchard) 14.10.
Psk, u 754. Sündis Inglismaa. Läks mungana Saksamaale, kus sai hiljem Würzburgi piiskopiks. Asutas mitmeid kloostreid.
1. Purgard

D

Dionisi (Denis) 9.10.
Psk, u 250. Sündis Itaalias, hiljem Pariisi esimene piiskop. Suri koos p. Rustiku ja Eleuteriga Deciuse tagakiusamistes märtrisurma.
3. Tõnis

Deohar (Theutger, Gottlieb) 7.06.
Vg, 847. Erak Frankoonias, hiljem Herriedoni esimene abt.
1. Kotlip
3. Teet, Teo

Deodat (Deodatus) 27.07.
Psk, 473. Teenis diakonina Nola p. Paulini all, hiljem tema ametijärglasena.
3. Teet

Desideri (Desiderius) 23.05
Psk-mr, u 407. Sündis Genuas, hiljem Langres' piiksop Gallias. Kostis oma rahva eest vandaalide sissetungi ajal ja tapeti nende poolt.

*Digna 22.09
Neitsimr, u 259. Toodi koos kaaskannataja Emeritaga ristiusus süüdistauna kohtu ette ja suri palvetades. Säilmed Rooma püha Markelli kirikus.
3. Tiina

*Dimpna (Dymphna) 15.05
Vg, ?. Sündis Iirimaal, asus Belgiasse koos preester p. Gereberniga. Säilmed Gheelis Antwerpeni lähedal; ravinud paljusid vaimuhaigeid.

Dominik (Dominicus) 29.12
Mr, ?. Kannatas Aafrikas koos Viktori, Primiani, Libosi, Saturnini, Kriskenti, Sekundi ja Honoratiga.

*Dominika (Dominica) 6.07
Mr, IV s. Kannatas märtrisurma Campanias Diocletianuse ajal.

Donald (Donivald) 15.07
Vg, VIII s. Elas erakuna Ogilvys Šotimaal koos oma üheksa tütrega.

E

*Ebba 25.08
Vanem“, vg, 683. Pühade Osvaldi ja Osvi õde, läks nunnaks Lindisfarne'is. Asutas Coldinghami kloostri Šotimaal ja oli seal abtissiks.
1. Ebe, Epp, Hebo jt.

Eberhard 14.08
Vg, 958. Sündis Švaabimaal, oli munk ja hiljem abt Einsiedelnis Šveitsis.
1. Eevart, Evert, Hardi, Ivart jt.

Edgar 8.07
Rahuarmastav“, kuningas, 975. Inglise kuningas, kahetses oma hukkalastud noorust. Tema ajal toimus suurem usuline ärkamine.

*Edit (Edith) 16.09
Vg, 984. Pühade Edgari ja Wilfrida tütar, läks 15-aastaselt nunnaks Wiltonis. Suri juba 22-aastaselt, oli tuntud oma helduse poolest vaeste vastu ja läheduse poolest metsloomadega.

Edmund 20.11
Kuningas ja mr, 869. Ida-Anglia kuningas; sattus 869 paganlike taanlaste kätte vangi ja suri märtrisurma Suffolkis. Suri Jeesuse nimi huultel.

Eduard (Edward) 18.03
Kuningas ja mr, 978. Kuningas Edgari poeg, suri Corfe'is vandenõulaste käe läbi ja tunnistati märtriks. Säilmed Surreys õigeusu kirikus.

Egbert 24.04
Vg, 729. Munk Lindisfarne'is Inglismaal, läks Iirimaale Connaughti. Saatis sealt mitmeid munki Saksamaale evangeeliumi kuulutama.

Egilhard 25.05
Vgmr, 881. Cornelimünsteri (Aachenis) 8. abt, tapeti viikingite poolt Berceimis.
1. Egil, Eilart, Eilo, Ellart

Elian (Allan) 13.01
?, VI. Sündis Cornwallia, kuulutas usku Walesis.
1. Allan

Eligius (Eloi) 1.12
Psk, 660. Sündinud Limoges'is, Prantsusmaal, oli kuningas Clotari ajal mündimeidter, 640 pühisteti preestriks, hiljem sai Noyoni piiskopiks. Kuulutas usku Antwerpeni ja Genti kandis Belgias ja asutas mitu kloostrit.

Emmeram (Haimeran) 22.09
Pskmr, u 690. Sündis Poitiers's, läks Baierisse, kus sai Regensburgi abtiks ja hiljem piiskopiks. Võttis enda peale printsessi sohilapse isaduse ja tapeti jõhkralt tema venna poolt .
1/3 Hain, Hemmo

Enda (Enna) 21.03
Vg, u 530. Asutas mõned Iirimaa vanematest kloostritest.
3. Endel, Enn, Enno

F

Flora 24.11.
Mr, 851. Kannatas koos teise neitsi, Mariaga, märtrisurma Cordobas mauride käe läbi.
2. Õie

Florentina 20.06.
Vg, u 636. P. Leandri õde, astus nunnaks ja sai hiljem abtissiks.

Frankovi (Francoveus) 16.05.
Vg, VII s. Munk Prantsusmaal St Martin de la Bretonniere'is., kannatas palju teiste kadeduse all. Pärast kloostri hävimist elas erakuna.
1. Frans, Prants

Frederik (Fredericus, Friedrich) 18.07.
Pskmr, 838. Utrechti (Hollandis) piiskop, mõrvati Maastrichtis.
1. Preedik, Priidu, Priit, Reedik, Vidrik jt.

*Fridesvide 19.10.
Vg, 735. Vürsti tütar, asutas kloostri Oxfordi lähedal.
1/3 Frida, Fride, Priide

Fritbert 23.12.
Psk, 766. Teenis 34 aastat Hexhami piiskopina.
vt. Frederik

Fruktuos (Fructuosus) 16.04.
Pskmr, 259. Tarragona piiskop Hispaanias, põletati Valerianuse tagakiusamiste ajal elusalt koos diakonite Auguri ja Euloogiga.
2. Viljar, Viljo

G

Gall (Gallus)
Vg, u 645. Pärit Iirimaalt, asutas koos p Kolumbaniga Luxeuili kloostri. Hiljem saadeti sealt välja ja elas mungana Šveitsis praegu St Gallenina tuntud kloostris.
3. Kalle

Gaudentia 30.08.
Varastel sajanditel kolme kaaslasega Roomas märtrisurma surnud neitsi.
2. Ilo

*Genoveeva (Geneviéve) 3.01.
Vg, u 500. Pärit Nanterre'ist, alustas 15-aastaselt nunnaelu. Palus Jumalalt Pariisile kaitset frankide ja hunnide vastu, tuntud kui linna kaitsepühak.
1. Jenni, Jenoveeva

Gerald 29.05.
Vg, 732. Sündis Inglismaal, läks p. Kolmani eeskujul Iirimaale ja juhatas hiljem Mayo kloostrit.
3. Aaralt, Harald

Gerhard (Gellert) 24.09.
Pskmr, 1046. Sündis Veneetsias, läks palverännakule Palestiinasse, kuid Ungaris veenis kuningas p. Istvan (Stefan) teda jääma sinna ja kuulutama ristiusku. Ta tegi seda usinalt ja oli Csanadi esimene piiskop. Hiljem suri Budas märtrisurma.
1. Hardi, Keero, Kert jt.

Gertrud 17.03.
Vg, 659. P. Pepini (Pippini) ja P. Ida tütar. Ida asutas Nivelles'i kloostri ja palus 20-aastasel tütrel asuda seda juhtima, mida see kuulekusest tegigi, kuid astus tagasi 30-aastaselt. Suri varsti pärast seda. Oli tuntud oma suurest armastuse poolest pühakirja vastu.
1. Gerda, Kertu, Kärt, Käädre, Ruuda, Truuta jt.

Gothard (Godehard) 4.05.
Psk, 1038. Sündis Baieris, valis mungaelu ja asutas hiljem mitmeid kloostreid. 1022 sai Hildesheimi piiskopiks ja kuulutas laialdaselt usku.
1. Kotard

Gudula (Goule) 8.01.
Vg, 712. P. Amelberga tütar, elas p. Gertrudiga samas kloostris. Brüsseli kaitsepühak.
3. Gudrun, Tuula

Gunter (Günther) 9.10.
Vg, 1045. Ungari p. Istvani nõbu, kelle p. Gothard pööras ilmaliku karjääri teelt mungaellu. Hiljem Göllingeni abt, kuid pärast ebaõnnestumist mõistsi auahnuse tõhisust ja elas viimased eluaastad Bakory mägedes erakuna.
1. Gunnar, Kunder, Kunter

Gunthild 8.12.
Vg, 748. Pärit Inglismaalt, hiljem abtiss Thüringis.
1. Kunilda

Guido (Guy) 18.06.
Vg 940. Baume'i abt pärast p. Bernot. Elu lõpus elas erakuna.
1. Kuido, Viido

H

*Hedvig 13.09.
Vg, u 887. Nunn ja hiljem abtiss Herfordis, Saksamaal.
1. Eda, Edvi, Hedo, Heede jt.

Henrik (Emeric, Imre) 4.11.
Kuningapoeg, 1031. Ungari kuninga p. Istvani poeg, õppis p. Gerhardi all ja ilmutas suurt vagadust. Hukkus jahil.
1. Ain, Eiko, Endrik, Eno, Heino, Henrik, Indrek jt.

Herbert 20.03.
Vg, 687. Munkpreester, p. Cuthberti sõber, kellega elasid erakuna saarel Derwentwateri järvel Inglismaal.

*Herena 25.02
Mr, III s. Kannatas koos Donati, Justi ja teistega märtrisurma Deciuse tagakiusamiste ajal Aafrikas.
3. Erna

*Hilda (Hild) 17.11.
Vg, 680. Sündinud Northumberlandis Inglismaal, oli kuningas Edwini sugulane. Astus nunnaseisusse ja oli hiljem Hartlepooli ja Whitby abtiss. Aitas kaasa kirikulõhe kaotamisele.
1. Hilde, Ilda, Ille jt.

Hubert 3.11.
Õukondlane, lesena pühendus usule ja elas ilmselt ka mungana. Hiljem Maastrichti piiskop.

Hugo 9.04.
Psk, 730. Astus väga noorena kloostrisse. Hiljem sai Roueni ja siis Pariisi piiskopiks. Elu lõpul elas taas mungana Jumieges'is.
1. Uugo
3. Uku

I

*Ida (Ita) 8.03
Vg, 652. Astus leseks jäädes nunnaks kloostrisse, mille ülemaks oli ta enda tütar püha Gertrud.
1. Iida, Ita, Iti

Indrakt 5.02
Mr, u 710. Sündis Iirimaal. Tapeti koos õe p. Dominika (Drusa) ja teistega paganate poolt Glastonbury lähedal, kus asusid kaua ka tema säilmed.
3. Indrek

*Irmengard 16.07
Vg, 866. Buchau ja hiljem Chiemsee (Saksamaal) kloostriülem.
1. Hermi, Hermiine, Irma, Irmel

*Irmina 24.12
Vg, 708. Kuningas Dagobert II tütar; astus nunnaks talle ehitatud Oehreni kloostris, kui tema kihlatu pulmapäeval suri. Ehitas ka Echternachti kloostri ja suri Weissenburgis.
vt. eelmine

*Ita (Ytha) 15.01
Vg, u 570. Sündis Drumis, Iirimaal ja asutas Hy Conailli kloostri. Tõmbas paljusid kloostrielu juurde. Kuulsaim naispühak Iirimaal p. Brigita järel.
1/3 Ita, Iti

Ivo 24.04
Vg, ?. Pärimuse järgi Pärsia piiskop, kes elas erakuna Huntingdonshire'is Inglismaal.

K

*Kamilla (Camilla) 3.03
Vg, u 437. Sündis Civitavecchias, oli Auxerre'i Germanuse õpilane ja elas sealkandis erakuna.

*Kandida (Candida) 4.09
Vanem“, õigl, u 78. Vana naisterahvas, kes tervitas Napolis ap. Peetrust ja kes ta imeviisil terveks ravis. Pööras omakorda usku p. Aspreni, esimese Napoli piiskopi.
2. Helge, Helgi

Karloman (Carloman) 17.08
Vg, 755. Karl Martelli poeg, sai isa järel Austraasia kuningaks. Asutas mitmeid kloostreid ja abistas püha Bonifatit kuulutstöös. Hiljem jättis viimase nõuandel kuningriigi vennale ja läks mungaks, elades kolmes kloostris ja pidades koka ja karjase ametit. Suri Viinis asuvas kloostris.
1. Kaalo, Kaarel, Kaarle, Kalle, Karl jt.

Kassian (Cassianus) 3.12
Mr, 298. Kohtukirjutaja, kes püha Markelli protsessil Aafrikas pahandas ülekohtu üle, kuulutas end kristlaseks ja suri paar nädalat hiljem märtrina.

Kennet (Kenneth, Canice) 11.10
Vg, u 599. Sündis Põhja-Iirimaal, oli p. Finiani ja Casdoci õpilane. Asutas Agahaboe ja ilmselt ka Kilkenny kloostri. Hiljem jutlustas Šotimaal.
1. Ken, Kenno

Kevin (Caoimhghin) 3.06
Vg, u 618. Sündis Leinsteris, Iirimaal, oli p. Petroci õpilane. Asutas Glendaloughi kloostri. On Dublini kaitsepühak.

*Kiara (Chier) 5.01
Vg, u 680. P. Fintani vaimulik tütar, elas Iirimaal Nenaghis (praegu Kilkeary).
3. Klara

Kilian (Chilianus) 8.07
Pskmr, u 689. Iiri munk, kes koos kaaslaste Colmani ja Totmaniga jutlustas Saksamaal. Oli elu lõpul Würzburgi piiskop, suri koos eelnimetatutega märtrisurma.

*Klotilda (Clotilde) 3.06
Õigl, u 545. Burgundia kuninga tütar, abiellus frankide kuninga Clovisega ja pööras viimase õigeusku. Kannatas palju oma poegade isekeskiste tülide pärast.
1. Tilda, Tilde

Koloman (Colman) 5.03
Vg, V s. Püha Patriku õpilane, elas Armaghis Iirimaal.

Kolumb (Columba, Colum Cille) 9.06
Vg, u 597. Sündis Iirimaal Doneganis, astus kloostrisse ja pühisteti ka mungaks. Asutas kloostreid ja ehitas kirikuid Iiri- ja Šotimaal. 563. a. asus elama Iona saarele Šoti rannikule, kuhu asutas oma kuulsaima kloostri. Kuulutas piktide, šotlaste ja põhjapoolsete inglaste seas usku. Tuntud oma pühaduse ja leebuse poolest.

*Kolumba 31.12
Mr, 273. Sündis Hispaanias ja kannatas Gallias praeguse Meaux' lähedal märtrisurma. Tema säilmed ausid Sensis.
2. Tui, Tuve

Konrad 26.11
Psk, 975. Konstanzi piiskop 934. aastast. Käis kolm korda palverännakul Pühal Maal.
1. Kondrat, Koonart, Koort, Kuuno

*Kunigunde (Cunegund) 3.03
Vg, 1039. Heinrich II naine, asutas Kaufungeni kloostri, kuhu astus pärast mehe surma ja näitas üles suurt alandlikkust.
1. Kunda, Kuningunde

Kunibert
12.11, psk, u 663. Kölni peapiiskop, ehitas mitmeid kirikuid ja kloostreid.
1. Kuuno, Pärt

Kutbert (Cuthbert) 20.03
Psk, 687. Algselt karjus, astus kloostrisse ja sai hiljem Lindisfarne'i abtiks ning 685 piiskopiks. Pärast tema surma jäid ta säilmed kõdunematuks; praegu asuvad Durhamis, Üks kuulsamaid Inglismaa pühakuid.
3. Pärt

L

Lambert 17.09
Psk, vgmr, 709. Sündis Maastrichtis ja sai selle piiskopiks, kui kuri kuningas Ebroin kihutas ta minema. Elas seejärel mungana, mõrvati Liege'is.

*Laura 19.10
Vgmr, 864. Sündis Cordovas Hispaanias, astus lesepõlves kloostrisse. Moslemivõimud nõudsid temalt usust taganemist ja kui ta keeldus, heitsid ta sulatinaastjasse.

Leonhard 6.11
Vg, u 559. Prantsuse õukondlane, pöördus p. Remi mõjul ja asus elama kloostrisse Orleansi lähedal; hiljem erakuna metsas.
1. Hardo, Leenart, Lennart, Linnar jt.

Liberi (Liberius) 30.12
Psk, u 200. Ravenna ilmselt esimene piiskop.
1/3 Oliver

Ludvin 29.09
Vg psk, 713. Sündis Austraasias (Ida-Prantsusmaal), astus leseks jäädes kloostrisse. Hiljem Trieri piiksop.
1/3 Ludvi, Luido, Luudo

M

Marius 19.01
Mr, u 270. Pärsia kristlasest ülik, kes tuli koos naise Marta ning poegade Audifaksi ja Abakumiga Rooma apostlite haudu kummardama. Nad aitasid ka matta äsja tapetud märtrite ihusid. Selle eest võeti ka nemad kinni ja hukati.
1. Maarius, Mario

*Matilda (Maud) 14.03
Õigl, 968. Saksa kuninga Heinrichi naine, tuntud oma helduse poolest. Asutas mitmeid kloostreid. Elas 30 aastat lesepõlves, kusjuures pojad jätsid ta suurest osast varandusest ilma.
1. Malda, Tilda, Tilde

O

Odo (Otto) 11.05.
Vg, 942. Sündis Maine'is Prantsusmaal, astus 909 Baumeäi mungaks ja sai 927 Cluny abtiks. Vabastas Cluny kloostri ilmaliku võimu vahelesegamisest ja pani alguse tema kiirele kasvule.
1. Oto, Ott, Udo

Olav (Olaf) 29.07.
Kuningas, 1030. Norra kuninga Haraldi poeg, alguses mereröövel. Ristiti 1010. Päris trooni 1015 ja kutsus Norrasse misjonärid, kes mõninagse eduga ristiusku kuulutasid. Hukkus lahingus Stiklestadi all.
1. Olev, Oolep, Oolup

Osvald (Oswald) 5.08.
Kuningas, kannataja, 642. Northumbria kuninags, levitas ristiusku püha Aidani abiga. Hukkus võideldes paganluse eestvõitleja Penda vastu. Säilmed Durhami katedraalis.

*Otilia (Odilia) 13.12.
Vg, 720. Sündis pimedana ja perekond hülgas ta. Kloostris, kuhu ta kasvatada anti, sai ta imeliselt nägijaks. Asutas hiljem Odilienbergi kloostri Elsassis ja Niedermüsnteri kloostri Saksamaal.

P

Pabo  9.11.
Vg, 510. Peale sõjamehe-elu Šotimaal läks Wales’i ja asutas Llanbaboni kllostri.
3. Paavo

Patrik (Patrick, Padraig, Patricius) 17.03.
Psk, u 461. „Iirimaa apostel”. Sündinud Britannias, rööviti iirlaste poolt ja oli Iirimaal orjaks. Põgenes ja elas Gallias kloostris. U. 432 tuli piiskopina tagasi Iirimaale. Rändas läbi kogu maa jutlustades, õpetades ning kirikuid ja kloostreid asutades. Iirimaa kaitsepühak.

*Patritsia (Patricia) 25.08.
Vg, u 665. Sündinud Konstantinoopolis, kõrgest soost. Pages abielu eest ja läks Jeruusalemma kaudu Rooma, kus astus kloostrisse. Suri Napolis, on üks linna kaitsepühakuist.

*Paula 26.01.
Vg, 404. Rooma ülikusoost, abiellus ühe patriitsiga ja tal oli viis last, sh. pühad Eustokium ja Blesilla. Jäänud 32-aastaselt leseks läks Petlemma ja asutas seal õeskonna, mida juhtis 20 aastat.

Paulin (Paulinus), Nola P. 22.06.
Psk, 431. Täisnimega Pontius Meropius Amcius Paulinus sündis Gallias praeguses Bordeaux’s rooma patriitsi perekonnas. Pärast lapse surma läks mungaks Hispaaniasse ja pühitseti seal ka preestriks. Hiljem elas erakuna Nolas, Itaalias, kus valiti piiskopiks. Kirjutas palju.

Pepin (Pippin) Landeni P. 21.02.
Vürst, u 646. Püha Ida abikaasa, pühade Gertrudi ja Begga isa. Valitsejana armastas rahu ning kaitses õiglust.
3. Peep

Peregrin (Peregrinus) 16.05.
Pskmr, u 304. Roomast pärit, Auxerre’i (Gallias) esimene piiskop. Suri märtrina Diocletianuse tagakiusamiste ajal.

R

*Radegund 3.08.
Vg, 587. Pärit paganlikust perekonnast, pandi mehele franki kuningas Chlotharile. Hiljem asutas Poitiers’ püha Risti kloostri ja elas seal nunnana 30 aastat.

Ralf 21.06.
Kannataja, u 680. Austraasia õukondlane, kelle kuri valitseja Ebroin lasi Juura mägedes tappa.
1. Ralf, Raul

Ragnulf (Ranulf) 27.05.
Mr, 700. Suri märtrisurma Thélus’s Prantsusmaal. Tema poeg oli püha piiskop Hadulf.
3. Ragnar, Rauno

Rainer (Raynier) 22.02.
Vg, u 967. Munk Beaulieus Parntsusmaal.
1. Rain

Reginbald (Regimbaut)
Psk, 1039. Oli alguses mungaks Augsburgis, siis Edersbergis. Hiljem Lorschi abt, asutas ka Heiligenbergi kloostri ning 1032 pühitseti Speyeri piiskopiks.
vt. Reinold

*Regina (Reine) 7.09.
Mr, u 286. karjustüdrukust märter Autunis Prantsusmaal.

Reinold (Rainald) 7.01.
Vg kannataja, 960. Munk p. Pantaleoni kloostris Kölnis. Müürsepad tapsid ta ja viskasid tiiki, kuid ta keha leiti Jumala ilmutuse abil.
1. Rein, Reinolt

Remigi (Remigius, Remy) 1.10
Psk, u 533, „Frankide apostel”. Gallorooma perekonnast, valiti veel ilmikuna 459 Rheimsi piiskopiks. Teenis piiskopina 74 aastat ja kuulutas Jumala sõna, ristis frankide kuninga Clovise 496. a.
3. Reimo

Renat (Renatus, René)
Psk, u 422. Angers’i (Prantsusmaal) ja/või Sorrento (Itaalias) piiskop.
1. Renee

Rihhard (Richard) 14.06.
Vg, 1046. Munk Verdunis Prantsusmaal, tuntud oma sagedase ütlemise järgi: „Gratia dei” – „Tänu olgu Jumalale”.
1. Riho, Riko, Rikard

Robert (Rupert) 27.03.
Psk, u 717. Wormsi piiskop ning praeguse Lõuna-Saksamaa ja Austria apostel. Asutas Salzburgi ja mitmeid kloostreid.
1. Robi, Roop

Rumbold (Rumoldus) 24.06.
Pskmr, u 775. Pärit ilmselt Britanniast. Astus mungaseisusse ja oli hiljem piiksopiks Hollandis. Tapeti malines’ lähedal.

S

Sigfrid 15.02.
Vg, u 1045. Pärit ilmselt Inglismaalt, läks kuulutama ristiusku Rootsi ja asus Växjösse. Pööras mh. Roosti kuninga Olavi.
1. Sihver, Sihvo, Sivard

Sigismund 1.05.
Kannataja, 523. Vandaali päritolu Burgundia kuningas. Kahetses oma nooreea patte ning oli helde kiriku ja vaeste vastu. Tapeti Agaunumi (Šveits) kloostri lähedal.
1. Sigmund

*Sigrada 8.08.
Vg, u 678. Pühade Leodegari ja Varini ema. Lesepõlves läks Soissoni kloostrisse (Prantsusmaal). Suri varsti pelae oma poegade märtrisurma.
1./3. Sigrid, Siiri

Silver (Silverius) 2.12.
Mr, u 537. Sündis Itaalias, tema isast sai Rooma paavst Hormisdas. Hiljem oli alamdiakon ja valiti paavstiks, kuid monofüsiite soosiv keisrinna Teodoora takistas tal ametisse astumast. Reetmises süüdistatuna saadeti üksikule saarele, kus kas tapeti või jäeti surema.

*Silvia 3.11.
U 572. P. Grigoori Kahekõneleja (Suure) ema, elas Roomas.
1. Silva, Silvi

T

Taavet (Dewi) 1.03
Psk, u 600. Sündis Lõuna-Walesis, asutas Mynyw'i kloostri, kus elati ranges askeesis. Hiljem piiskop praeguses St Davidsis. Asutas kokku tosina kloostreid ja tegi mitmeid imetegusid. Walesi kaitsepühak; temna säilmed on siiani alles tema katedraalis.

Teoderik (Theodoric, Thierry) 1.07.
Vg, u 533. Mont d’Or’i piiskop Prantsumaal.
1. Teedo, Teet, Tiidrik

U

Ulfrid 18.01.
Mr, 1028. Sündis Inglismaal, kuulutas ristiusku Saksamaal ja Rootsis.
3. Priit, Ullo

Uni (Unno, Huno) 17.09.
Vg, 936. Munk Saksamaal, hiljem Bremeni ja Hamburgi piiskop. Kuulutas Taanis ja Rootsis, suri Birkas.
1. Uno

Urs (Ursus) 13.04.
Psk, 396. Sündinud Sitsiilias, hiljem Ravenna piiskop.
2. Kahr, Päärn

V

*Valburg (Walpurgis) 25.02, 1.05.
Vg, 779. Sündinud Inglismaal, hiljem nunn Saksamaal ja surres Heidenheimi abtiss. Kivist tema haual Eichstättis voolab aega-ajalt imettegevat salvi.
1. Valbe, Valbur, Vappu, Volber

*Valeria 28.04.
Mr, 1. s, kannatas Milanos.

Vilhelm (Guillaume) 28.05.
Vg, 812. Nooruses sõjamees, läks hiljem kloostrisse Gellone’is, Prantsusmaal.
1. Villem, Viljo, Ville, Villu

Volmar (Ulmar) 20.07.
Vg, 689. Munk Sameri kloostris Prantsusmaal.
1/3 Valmar, Volli, Volmer