Venemaa ja Kreeka postkaarte paastuõnnitlustega

Mäletan, et mõnikord oleme pooleldi naljatamisi üksteisele head suurt paastu soovinud. Sest vahel see lihtsalt tundub päris rõõmsa ja äreva hetkena, kui paast viimaks ometi peale hakkab. Mis muidugi ei takista meid juba jõulude lõpus ohkimast, et oi ma ei või, paast kohe käes.  Toksisin Google'isse nalja pärast paaris keeles "head suurt paastu", et vaadata, missuguseid postkaarte selle sündmuse puhul välja antakse sellistes p ä  r  i  s ortodokssetes riikides. Ja saak oli rikkalik.

 Kreekas meisterdavad lapsed värvilisest paberist või joonistavad pabernuku, kelle nimi on Proua Paast. See on ühtlasi paastukalender, natuke advendikalendri moodi. Proual on nimelt seitse jalga -- üks iga paastunädala kohta -- ja iga nädala lõpus saab ühe jala ära rebida.

 

Proua Paastu võib ka ahjus valmis küpsetada. 

Ühe jala saabki juba küljest murda!

Aga esmalt mõned pühalikumad ja tõsisemad õnnitluskaardid.

  

Head suure paastu algust!

 Head suurt paastu, head võitlemist!

Suur paast on kevadekuulutaja. Isegi meie laiuskraadil. Ehkki lumi on sageli sulamata, tõuseb päike juba varem, teeb meele rõõmsaks ja soojendab rammestavalt läbi aknaklaasi. Peab vist aknad puhtaks pesema! Oi-oi, ja põrand on ka nii tolmune... Suure paastu ajal, eriti selle esimesel nädalal ongi mitmel pool kombeks kevadist suurpuhastust teha. Nüüd võiks teemat arendada selles suunas, kuidas meil ka oma hinges ja kehas on võimalus suurpuhastus teha, nii et Kristuse valgus saab sisse paista, aga paraku kõlaks see väljaöelduna üheksal juhul kümnest  hirmus läilalt.

 Suur paast - vaimulik kevad!

 Paastukevade on ilmunud

 Suur paast - hinge kevad

Paljud postkaardid kujutavad paastutoite. Suure paastu esmaspäev on kevade sümboolne algus. Kreekas on siis järjekordne riiklik püha ja see on kombeks veeta linnast väljas -- mere ääres, saartel, vanematekodus  --istudes pika laua taga või pidades kevade esimest piknikku.  Süüakse hapnemata leiba ja nauditakse paastutoite: mereande, tahhiinit, halvaad, oliive, marineeritud (hapendatud?) lillkapsast, porgandeid, paprikat jms.

Meie kandis ja Venemaal moodustavad ajalooliste paastutoitude põhiosa leib, oad ja tangutoidud, kapsas, naerid ja kaalikas. Erinevalt Kreekast on Venemaal ja hiljem ka Eestis vahel lubatud suure paastu ajal kalagi süüa, sest söödavaid ilma selgroota mereelukaid meie vetes ei leidu. Kuna eestlaste seas hakati kartulit laiemalt kasvatama samal ajal, kui toimusid suured "vene usku" minekud, võib õigeusu kontekstis kartulitoitegi Eesti traditsioonilisteks paasturoogadeks lugeda. Sama lugu on seentega, needki avastas suurem osa Eestist alles 19. sajandi lõpus ning 20. sajandi alguses. Setumaal aga olid need venelaste eeskujul juba varem tarvitusel.

Kreeka lapsed lennutavad suure paastu esmaspäeval värvilisi tuulelohesid.

Ka need leiavad tee paljudele suure paastu alguse tervituskaartidele.

Tuulelohed sümboliseerivad ülestõusmist, sest õige varsti ongi ju pühad käes.