15/04/2014

Suur nädal Siimeonis 2014

Suur esmaspäev 14.04.
17.30 suure teisipäeva hommikuteenistus

Suur teisipäev 15.04.
17.30 suure kolmapäeva hommikuteenistus

Suur kolmapäev 16.04.
17.30 õlitamissalasus

Suur neljapäev 17.04.
10.00 liturgia
17.00 12 kannatusevangeeliumi teenistus

Suur reede 18.04.
10.00 kuninglikud tunnid
16.00 Kristuse matmisteenistus

Suur laupäev 19.04.
10.00 suure laupäeva liturgia

PAASA, Kristuse ülestõusmispüha
Laupäev 19.04. kl. 23.00 ristikäik, hommikuteenistus ja liturgia

Valik liturgilisi tekste palmipuudepühast paasani

Laatsaruse laupäeva eksapostilari
Sinu sõna läbi, Jumala Sõna,/ kargab Laatsarus püsti ja ruttab ellu tagasi. / Inimesed austavad Sind, Vägev, palmiokstega, // sest Sa hävitad oma surmaga põrguhaua.

Laatsaruse laupäeva ja palmipuudepüha pealaul 1. viisil
Et enne oma kannatamist meie kõikide ülestõusmist kinnitada,/ äratasid Sa Laatsaruse surnuist üles, oh Kristus Jumal./ Seepärast ka meie kui lapsed võidutähti kandes,/ laulame Sulle, surma võitjale:/ Hosianna kõrges,// kiidetud on see, kes tuleb Issanda nimel!

Palmipuudepüha hommikuteenistus, kaanoni 5. laulu irmos 4. viisil
Astu üles kõrgele mäele,/ kes sa Siionile häid sõnumeid tood/ ja tõsta valjusti häält, kes sa Jeruusalemmale kuulutad: Sinust räägitakse austusväärseid asju, sa Jumala linn./ Rahu olgu Iisraeli üle// ja tulgu lunastus paganatele!

Palmipuudepüha hommikuteenistus, kiitusstihhiira 6. viisil
Kuus päeva enne paasapüha tuli Jeesus Betaaniasse/ ja Tema jüngrid tulid Tema juurde ja küsisid/ Issand, kuhu Sa tahad, et me läheme/ ja valmistame, et Sa võiksid süüa paasatalle? Tema läkitas nad ja ütles:/ Minge linna alevisse ja seal te leiate veekruusi kandva inimese./ Minge tema järel ja ütelge majaperemehele: Õpetaja ütleb: /Sinu juues tahan ma süüa paasatalle// koos oma jüngritega

Palmipuudepüha õhtuteenistuse salmstihhiira 2. viisil
Palmiokste jumalikust pühast lahkudes/ ja teise jumaliku püha poole minnes/ kogunegem, usklikud, Kristuse kallite kannatuste päästva saladuse juurde/ ja vaadakem, kuidas Ta oma tahtmist mööda meie eest kannatab/ ning laulgem Talle kõlblikku tänulaulu härdalt hüüdes: Issand, Sa halastuse allikas ja lunastuse sadam,// au olgu Sulle!

Suur nädal


Suure esmaspäeva, teisipäeva ja kolmapäeva pealaul 8. viisil
Vaata, Peigmees tuleb kesköösel/ ja õnnis on sulane, kelle Ta valvamast leiab,/ aga kõlbmatu on see, kelle Ta laisklemast leiab./ Katsu siis, mu hing, ennast une eest hoida,/ et sa surmale antud ja Kuningriigist  välja lükatud ei saaks./ Ärka üles ja hüüa:/ Püha, püha, püha oled Sina, Jumal,// heida armu meie peale Jumalasünnitaja palvete pärast.

Eksapostilari (lauldakse kuni suure neljapäevani)
Ma näen, mu Lunastaja, Su pulmakoda on iluehtes,/ aga mul ei ole riiet,/ tema sisse minna./ Valgusta mu hinge katet, Valguseandja,// ja lunasta mind!

Suur esmaspäev


Suure esmaspäeva kondak 8. viisil
Jaakob leinas, et ta oli Joosepist ilma jäänud, / aga see istus suure auga nagu kuningas tõllas. / Et ta ei täitnud Egiptuse naise lihahimu, / selle eest austas teda see, kes tunneb inimeste südameid // ja jagab närtsimatuid pärgi

Iikos
Lisagem nüüd leinamisele leinamist ja valagem ühes Jaakobiga nutupisaraid; nutkem taga igavese mälestuse väärilist ja puhta meelega Joosepit, kes oli ori ihu poolest, aga hoidis oma hinge vabana ja sai kogu Egiptuse valitsejaks; sest Jumal jagab oma sulastele närtsimatuid pärgi.

Suure esmaspäeva salmstihhiira 8. viisil
Kartkem, vennad, viljakandmatuse pärast kuivanud viigipuu hukkamõistmist / ja toogem kõlblikku meeleparanduse vilja Kristusele, // kes meile suurt armu annab.
    Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Madu, kes leidis teise Eeva, / Egiptuse naise, / püüdis meelitavate sõnadega Joosepit võrgutada, / aga see jättis oma kuue maha ja põgenes patu eest / ega häbenenud olla alasti, / otsekui esiloodud inimene enne käsust üleastumist. / Tema palvete pärast, Kristus, // heida armu meie peale.

Suur teisipäev


Suure teisipäeva kondak 2. viisil
Mu vilets hing, mõtle viimse tunni peale, / karda viigipuu maharaiumist / ja kasuta hoolega sulle antud talenti. / Ole ärgas ja palu, // et me ei jääks Kristuse pulmakoja ukse taha!

Suure teisipäeva hommikuteenistus, salmid sinaksari ees
Teisipäev suur näitab võrdumit meil kümnest neitsist,
kes äraostmatu Issanda otsust enestes kandvad.


Pühal ja suurel teisipäeval tuletame meelde tähendamissõna kümnest neitsist.
Aga, oh Peigmees Kristus, ühenda meid tarkade neitsitega ja arva meid oma valitud karja hulka ning heida armu meie peale. Aamen.


Suure teisipäeva hommikuteenistus, salmstihhiira 6. viisil
Tulgem, usklikud, teenigem hoolega Issandat; / Ta jagab sulastele andeid, / püüdkem siis igaüks vastavat armutalenti kasvatada. / Üks saagu heategude läbi tarkusega ehitud;/ teine teenigu hiilgaval viisil; / uskuja lasku saladusse pühendamatul sõnast osa saada; / rikas jagagu oma varandust vaestele. / Nõnda kasvatame me seda, mis on meile võlgu antud / ja pääseme nagu ustavad armuande pruukijad Issanda rõõmu sisse. // Oh Kristus Jumal, tee meid selle osaliseks kui inimesearmastaja.

Suur kolmapäev


Kondak 4. viisil
Ma olen, oh Helde, enam ülekohut teinud, kui eksinud naine / ega ole iialgi Sinu ees silmavett valanud. / Aga vaikides langen ma Su ette maha / ja andes armastusega suud Sinu kõigepuhtamatele jalgadele palun, / et Sa kui Valitseja mulle mu võlad andeks annaksid; / Sinu poole, Lunastaja, hüüan ma: // Päästa mind mu patutegude mülkast!

Suure kolmapäeva hommikuteenistus, salmid sinaksari ees
Naine, kes Kristuse ihu salviga võidis,
ennetas Nikodeemuse mürri ja aaloed.

Pühal ja suurel kolmapäeval peame me eksinud naise mälestust, kes võidis Issandat kalli salviga.
Aga, oh Kristus Jumal, kes Sa oled vaimuliku salviga võitud, päästa meid ära tulevatest hädadest ja heida armu meie peale kui ainus püha ja inimesearmastaja. Aamen.

Suure kolmapäeva hommikuteenistus, salmstihhiira 6. viisil
Eksinud naine päästis Sinu ees, Issand, valla oma juuksed; / Juudas sirutas oma käed ülekohtuste poole; /
üks selleks, et patud andeks saada; / teine selleks, et hõberahasid vastu võtta. / Seepärast hüüame me Sinu poole, / kes Sa oled maha müüdud ja meid vabaks ostnud: // Issand, au olgu Sule!


Suur neljapäev

Pealaul suurel neljapäeval  8. viisil
Kui need ausad jüngrid/ õhtusöömaajal jalapesemise läbi valgustatud said,/ siis läks autu Juudas rahaahnusest pimedaks/ ja andis Sinu, õige Kohtumõistja, ülekohtuste kohtumõistjate kätte ära./ Vaata, sa varandusepüüdja,/ selle peale, kes varanduse pärast ennast üles poos;/ põgene sellest täitmatust hingest,/ kes Õpetajale seda julges teha,//Issand, kes Sa kõikide vastu hea oled, au olgu Sulle.

Suure neljapäeva hommikuteenistuse salmstihhiira 8. viisil
Kui Sa, Issand, oma jüngreid salaasjadesse pühendasid,/ siis õpetasid Sa nõnda:/ Mu sõbrad, vaadake, et mingi hirm teid minust ei lahutaks./Ma kannatan, aga seda teen ma maailma eest./Ärge eksige minu suhtes,/ sest ma ei tulnud selleks, et mind teenitaks, / vaid ma tulin ise teenima/ ja andma oma hinge lunastushinnaks maailma eest./ Kui te olete mu sõbrad, siis tehke nõnda kui mina!/ Kes tahab olla esimene, olgu viimane;/ isand olgu nagu teener./ Jääge minusse, et te vilja kannaksite,// sest mina olen elu viinapuu.

Suure neljapäeva liturgial keerubitelaulu, armulaualaulu, laulu "Saagu meie suu täis Su kiitust" ja "Kristuse ihu võtkem vastu" asemel  armulauapalve 6. viisil
Võta mind täna vastu/ Sinu püha õhtusöömaaja osalisena, oh Jumala Poeg, / sest ma ei taha Sinu vaenlaste ees/ seda saladust avaldada/ ega suud Sulle anda kui Juudas,/ vaid ma tunnistan Sind nagu röövel:// Issand mõtle minu peale oma kuningriigis!

"On kohus" asemel suure neljapäeva liturgial
Tulge, usklikud, tõstkem oma meeled kõrgesse / ja maitskem Issanda söömalaualt surematut rooga,/ mis on valmistatud ehitud ülemises toas. / Sest Jumal-Sõna enese käest oleme me teada saanud,/ et siin on Tema ise, Sõna,// keda me kiidame.

12 evangeeliumilugemise teenistusest (peetakse neljapäeva õhtul)
Suure reede 14. antifon 8. viisil
Pisut sõnu ütles röövel ristil,/ aga tema usk oli suur;/ ühe silmapilguga ta pääses/ ja läks lahti tehtud paradiisi uksest esimesena sisse./ Au Sulle, Issand, // kes Sa tema meeleparanduse vastu võtsid.

Suure reede 15. antifon 6. viisil
Täna ripub ristipuul see, kes maa vete peale rippuma pani;/ kibuvitsakroon pannakse pähe sellele, kes on inglite Kuningas;/ pilke purpurmantliga ehitakse see, kes taevast pilvedega ehib; / kämblaga lüüakse seda, kes Jordanis Aadama lunastas;/ Koguduse Peigmees lüüakse naeltega risti külge;/ Neitsi poega pistetakse odaga./ Meie kummardame Su kannatamisi, oh Kristus!/ Meie kummardame Su kannatamisi, oh Kristus!/ Meie kummardame Su kannatamisi, oh Kristus!// Näita meile ka oma ausat ülestõusmist!


Suur reede

Suure reede salmstihhiira 8. viisil
Kui Sa, Issand, üles risti peale läksid, tuli loodu peale hirm ja väristus. Sa keelasid maad ristilööjaid alla neelamast, aga põrguhaual käskisid vangid vabaks lasta inimeste uuendamiseks. Oh elavate ja surnute Kohtumõistja, Sa tulid elu ja mitte surma andma. Inimesearmastaja, au olgu Sulle!

Suure reede õhtuteenistuse stihhiira 2. viisil
Täna näeme me hirmsat ja imelist salaasja:/ kättesaamatu võetakse kinni;/ see, kes Aadama needuse alt vabastab, pannakse köidikutesse./ Ülekohtuselt küsitletakse kohtu ees seda, kes südamed ja neerud läbi katsub;/ vangi pannakse see, kes on sügavuse vangi võtnud;/ Pilaatuse ees seisab see, kelle ees taevaväed värisedes seisavad;/ loodu lööb oma käega Loojat;/ ristisurma mõistetakse see, kes elavate ja surnute üle kohut mõistab;/ hauda pannakse see, kes põrguhaua hävitas./ Oh heldesüdameline Issand, kes Sa kõike seda oma armu pärast kannatad / ja kõik needuse alt päästad, // au olgu Sulle!

Suure reede õhtuteenistuse salmstihhiira 2. viisil
Kui Sind, kõikide Päästja, / kõikide eest uude hauda pandi,/ siis ehmatas Sind nähes kõiki naeruks panija surmavald, / sest tema poomid murti katki / ja väravad kisti maha, / hauad tehti lahti ja surnud tõusid üles. / Siis hüüdis ka Aadam tänuliku häälega rõõmsasti Su poole:// Au olgu Sinu alandumisele, oh Inimesearmastaja!

Pealaulud 2. viisil
Auväärt Joosep võttis Su kõigepuhtama ihu puu pealt maha, / mähkis ta puhaste linaste riiete sisse kallite rohtudega // ja pani selle uude hauda.

Ingel, kes ilmus salvitoojatele naistele haua juures, ütles:/ Salvid kõlbavad surelikele inimestele,/ /aga Kristuse ihu on kõdunematu.

Stihhiira 5. viisil
Tulge, kiitkem igavese mälestuse väärilist Joosepit,/ kes öösel Pilaatuse juurde läks/ ja palus nõnda enesele kõikide Elu:/ Anna mulle see Võõras, / kel pole aset, kuhu pead panna;/ anna mulle see Võõras,/ kelle salakaval jünger surmale ära andis;/ anna mulle see Võõras, / keda ristil rippumas nähes Tema Ema nutuga leinas / ja emalikus ahastuses hüüdis:/ Oh häda mulle, mu lapsuke, / mu silmavalgus, mu südameke! / Täna said tõeks sõnad, mida Siimeon templis ütles: / Sinu hingest tungib mõõk läbi! / Aga pööra oma ülestõusmisega mu nutt rõõmuks! / Meie kummardame Su kannatamisi, oh Kristus!/ Meie kummardame Su kannatamisi, oh Kristus!/ Meie kummardame Su kannatamisi, oh Kristus!// ja Sinu püha ülestõusmist!

Suure laupäeva kaanon

1. LAUL
Irmos
Selle, kes ennemuiste tagaajaja piinaja / merelainete alla mattis, / matsid nüüd mulla alla nende lapsed, / keda Ta siis ära päästis. / Aga meie otsekui siis tütarlapsed laulame Issandale, // sest Tema on oma au üles näidanud.

3. LAUL
Irmos
Kui Sina, kes Sa kogu maa / panid vete peale ilma toeta rippuma, / Kolgata mäel rippusid, / siis värises kõik loodu suures hirmus ja hüüdis: Ei ole ühtegi nii püha // kui Sina, Issand!

4. LAUL
Irmos
Kui Habakuk nägi ette Sinu jumalikku alandumist ristil, / siis hüüdis ta suures ehmatuses: / Sina, Helde, rõhusid kui Kõigevägevam maha vägevate valitsuse, // kui Sa läksid alla nende juurde, kes põrguhauas olid.

5. LAUL
Irmos
Oh Kristus, kui Jesaja nägi ette / loojumatut valgust, /mida sa meile armulikult näitasid oma jumalikus ilmumises, / siis hüüdis ta varahommikul valvates: / Surnud tõusevad üles / ja haudades olijad ärkavad ellu / ning kõik, kes maa peal elavad, // saavad rõõmsaks.

6. LAUL
Irmos
Joonas neelati valaskala kõhtu, / aga ei jäänud sinna pidama, / sest tähendades ette Sinu kannatamist ja
mahamatmist, oh Kristus, / tuli ta elajast nagu kuningakojast välja / ja hüüdis hauavahtidele: / Oh tühja ja asjata valvajad, // te olete maha jätnud tõelise helduse!

7. LAUL
Irmos
Oh seda ütlemata imet! / See, kes vagad noormehed ahjus tuleleegist päästis, / pannakse nüüd surnult ja hingeta hauda / meie lunastuseks, kes laulame: / Kiidetud oled Sina, Jumal, // meie Lunastaja!

8. LAUL
Irmos
Ehmata, taevas, ja värise / ning kõikuge, maa alustoed: / sest vaata, see, kes kõrges elab, arvatakse surnute sekka / ja pannakse pisukesse hauda kui võõras. / Kiitke Teda, noormehed, laulge Talle, preestrid, // rahvad, ülistage Teda igavesti.

9. LAUL
Irmos
Ära nuta minu pärast, Ema, / et sa hauas näed Poega, / keda sa mehetundmatult oma ihus kandsid. / Ma tõusen üles ja saan au sisse / ja viin kui Jumal auga üles ka need, // kes alati sind usu ja armastusega kiidavad.
Suure laupäeva kiitusstihhiira 6. viisil
Joosep palus enesele Jeesuse ihu / ja pani selle oma uude hauda, / sest Ta pidi hauast nagu kuningakojast välja tulema. / Issand, kes Sa surma võimu maha rõhusid / ja paradiisi värava inimsoole lahti tegid, // au olgu Sulle.
Au olgu Isale, Pojale ja Pühale Vaimule.
Tänast päeva tähendas suur Mooses salaviisi ette, / kui ta ütles: / Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva. / Sest see on õnnistatud laupäev, / see on hingamispäev, / millal Jumala ainusündinud Poeg kõigist oma tegemistest puhkas, / armunõu järgi surres / ja lihalikult hingamispäeva pidades. / Jälle üles ärgates andis Ta meile oma ülestõusmise läbi igavese elu // kui ainus helde ja inimesearmastaja.
Nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.

Suure laupäeva stihhiira, 8. viisil
Täna ohkab surmavald ja hüüab: / Parem oleks olnud, kui ma Maarjast sündinut poleks vastu võtnud! / Sest niipea, kui Ta siia tuli, kaotas Ta mu valitsuse, / murdis maha vaskuksed ja äratas kui Jumal üles nende hinged, / kes selle ajani minu käes olid. // Au olgu Sinu ristile ja ülestõusmisele, oh Issand!

Täna ohkab surmavald ja hüüab: / Mu meelevald on tühjaks tehtud! / Ma võtsin vastu selle Surnu kui ühe surnute hulgast, / aga mul ei ole võimu Tema üle / ja ühes Temaga kaotan ma ka need, / kelle üle ma kui kuningas olen valitsenud. / Minu käes on ammust ajast olnud surnud, / aga, vaata, Ta äratab nad kõik üles! // Au olgu Sinu ristile ja ülestõusmisele, oh Issand!

Täna ohkab surmavald ja hüüab: / Mu võim on ära kaotatud! / Karjane löödi risti ja äratas Aadama üles; / kelle üle ma valitsesin, neist olen ma ilma jäänud; / keda ma olin alla neelanud, kui alles vägev olin, neid olen ma välja heitnud. / See, kes risti löödi, on hauad tühjaks teinud; / surma meelevald on nõrgaks jäänud. // Au olgu Sinu ristile ja ülestõusmisele, oh Issand!







13/04/2014

Suur nädal ja paasa-aeg Simmus ja Hannas 2014

Suur esmaspäev 14.04.
17.30 suure teisipäeva hommikuteenistus

Suur teisipäev 15.04.
17.30 suure kolmapäeva hommikuteenistus

Suur kolmapäev 16.04.
17.30 õlitamissalasus

Suur neljapäev 17.04.
10.00 liturgia
17.00 12 kannatusevangeeliumi teenistus

Suur reede 18.04.
10.00 kuninglikud tunnid
16.00 Kristuse matmisteenistus

Suur laupäev 19.04.
10.00 suure laupäeva liturgia

PAASA, Kristuse ülestõusmispüha
Laupäev 19.04. kl. 23.00 ristikäik, hommikuteenistus ja liturgia

Paasa-aeg

Ap. Tooma pühapäev, antipaasa
Laupäev 26.04. kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev 27.04. kl. 10.00 liturgia

Salvitoojate pühapäev
Laupäev 3.05. kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev 4.05. kl. 10.00 liturgia

Halvatu pühapäev
Laupäev 10.05. kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev 11.05. kl. 10.00 liturgia

Samaaria naise pühapäev
Laupäev 17.05. kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev 18.05. kl. 10.00 liturgia

Pimeda pühapäev
Laupäev 24.05. kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev 25.05. kl. 10.00 liturgia

Taevaminemispüha
Kolmapäev 28.05. kl. 17.00 vigiilia
Neljapäev 29.05. kl. 10.00 liturgia

31/03/2014

SUURE PAASTU TEENISTUSED P. SIIMEONI JA HANNA KATEDRAALIS

Suure paastu teine pool 2014

Suure paastu neljas, vaga Johannes "Redeli"-kirjutaja pühapäev
Laupäev 29.03. kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev 30.03. kl. 10.00 liturgia

Kolmapäev 2.04. kl. 17.30 ennepühistetud andide liturgia
Neljapäev 3.04. kl. 18.00 pärastõhtuteenistus ja vaimulik vestlusring

Suure paastu viies, vaga Egiptuse Maarja pühapäev
Laupäev 5.04. kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev 6.04. kl. 10.00 liturgia

Kolmapäev 9.04. kl. 17.30 ennepühistetud andide liturgia
Neljapäev 10.04. kl. 18.00 pärastõhtuteenistus ja vaimulik vestlusring

Palmipuudepüha
Laupäev 12.04. kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev 13.04. kl. 10.00 liturgia
Pealaul 1.v. 
Et enne oma kannatamist meie kõikide surnuist ülestõusmist kinnitada/
äratasid sa Laatsaruse surnuist üles, oh Kristus meie Jumal!/
Seepärast ka meie kui lapsed, võidutähti kandes/
Laulame Sulle, surma äravõitjale:
Hoosianna kõrgel!/

Kiidetud olgu see, kes tuleb Issanda nimel!

09/03/2014

Venemaa ja Kreeka postkaarte paastuõnnitlustega

Mäletan, et mõnikord oleme pooleldi naljatamisi üksteisele head suurt paastu soovinud. Sest vahel see lihtsalt tundub päris rõõmsa ja äreva hetkena, kui paast viimaks ometi peale hakkab. Mis muidugi ei takista meid juba jõulude lõpus ohkimast, et oi ma ei või, paast kohe käes.  Toksisin Google'isse nalja pärast paaris keeles "head suurt paastu", et vaadata, missuguseid postkaarte selle sündmuse puhul välja antakse sellistes p ä  r  i  s ortodokssetes riikides. Ja saak oli rikkalik.
 Kreekas meisterdavad lapsed värvilisest paberist või joonistavad pabernuku, kelle nimi on Proua Paast. See on ühtlasi paastukalender, natuke advendikalendri moodi. Proual on nimelt seitse jalga -- üks iga paastunädala kohta -- ja iga nädala lõpus saab ühe jala ära rebida.
 
Proua Paastu võib ka ahjus valmis küpsetada. 
Ühe jala saabki juba küljest murda!
Aga esmalt mõned pühalikumad ja tõsisemad õnnitluskaardid.
  
Head suure paastu algust!
 Head suurt paastu, head võitlemist!

Suur paast on kevadekuulutaja. Isegi meie laiuskraadil. Ehkki lumi on sageli sulamata, tõuseb päike juba varem, teeb meele rõõmsaks ja soojendab rammestavalt läbi aknaklaasi. Peab vist aknad puhtaks pesema! Oi-oi, ja põrand on ka nii tolmune... Suure paastu ajal, eriti selle esimesel nädalal ongi mitmel pool kombeks kevadist suurpuhastust teha. Nüüd võiks teemat arendada selles suunas, kuidas meil ka oma hinges ja kehas on võimalus suurpuhastus teha, nii et Kristuse valgus saab sisse paista, aga paraku kõlaks see väljaöelduna üheksal juhul kümnest  hirmus läilalt.
 Suur paast - vaimulik kevad!
 Paastukevade on ilmunud
 Suur paast - hinge kevad
Paljud postkaardid kujutavad paastutoite. Suure paastu esmaspäev on kevade sümboolne algus. Kreekas on siis järjekordne riiklik püha ja see on kombeks veeta linnast väljas -- mere ääres, saartel, vanematekodus  --istudes pika laua taga või pidades kevade esimest piknikku.  Süüakse hapnemata leiba ja nauditakse paastutoite: mereande, tahhiinit, halvaad, oliive, marineeritud (hapendatud?) lillkapsast, porgandeid, paprikat jms.
Meie kandis ja Venemaal moodustavad ajalooliste paastutoitude põhiosa leib, oad ja tangutoidud, kapsas, naerid ja kaalikas. Erinevalt Kreekast on Venemaal ja hiljem ka Eestis vahel lubatud suure paastu ajal kalagi süüa, sest söödavaid ilma selgroota mereelukaid meie vetes ei leidu. Kuna eestlaste seas hakati kartulit laiemalt kasvatama samal ajal, kui toimusid suured "vene usku" minekud, võib õigeusu kontekstis kartulitoitegi Eesti traditsioonilisteks paasturoogadeks lugeda. Sama lugu on seentega, needki avastas suurem osa Eestist alles 19. sajandi lõpus ning 20. sajandi alguses. Setumaal aga olid need venelaste eeskujul juba varem tarvitusel.
Kreeka lapsed lennutavad suure paastu esmaspäeval värvilisi tuulelohesid.
Ka need leiavad tee paljudele suure paastu alguse tervituskaartidele.
Tuulelohed sümboliseerivad ülestõusmist, sest õige varsti ongi ju pühad käes.

05/03/2014

Tsitaate suurest paastust

Postitan siia mõned tekstikatked ortodoksikiriku kirja- ja palvevarast. Sel aastal langevad nii uue, vana kui ka segakalendri paastuaeg ja ülestõusmispühad kokku. Idakirik elab pärast eelmist nädalat, võinädalat, juba kolmandat päeva paastuajas. Küllap nii mõnelegi õigeusulisele Eesti kultuuriruumis on paastu esimesed päevad pisut skisofreenilised, sest suure paastu esmaspäevale järgneb rahvakalendri ja lääne kiriku vastlapäev. Tänase päevaga, mis lääne kirikus kannab tuhkapäeva nime, on aga tõesti kogu Eesti kristlaskond seekord paastukevades kokku saanud.


Paastukevad on alanud, meeleparanduse õis lahti löönud.

Puhastagem siis, vennad, endid igast roojusest,

laulgem Valguseandjale ja ütelgem:

Au olgu Sulle, ainus Inimesearmastaja!

                                            (Suure paastu hommikuteenistusest)

***


Paast on Jumala hindamatu and. Ennemuiste seatud, on ta Isade
pärandina säilinud ning jõudnud meiegi päevini.
Võtke ta siis rõõmuga vastu.
Võtke vastu, vaesed, oma kaaslane.
Võtke vastu, teenijad, oma puhkus.
Võtke vastu, rikkad, see, mis päästab teid küllastumuse ohust ja teeb maitsvaks selle,
mille pidev nauding maitsetuks muudab.
                                                                           (p Vassilius Suur)


***

Kes julgeks asetada väljapoole Kirikut nagu Jumal seda näeb, inimese, kes olemata kristlane või "praktiseeriv" kristlane, on andnud Kristusele, keda ta ei tunne, tunnistust tegusast armastusest Kristuse vendade vastu? Iga kord, kui üks inimene väljendab oma armastust teise inimese vastu, on ta Jumalast ja Jumal on temas. Armastus, mis ühendab ühe inimese teisega,lähtub Jumalast, kelle kohta püha Johannes meile ütleb, et Tema on Armastus. Iga tõeline amastus on inimese jaoks osadus Poja taevase sugupõlvega, osadus Jumala enese Eluga ehk teisisõnu Püha Vaimuga. Iga kord, kui tegemist on tõelise armastusega, asub see armastus seega sisemises (nähtavas? nähtamatus? oleneb olukorrast) Kirikus. Armastus tuleb Jumala juurest ja hakkab idanema ka uskmatu südames, kes väljendab seda ilma enese teadmata kingituse kaudu, mille ta läbi enese teeb teistele. Väljaspool seda armastust pole ka lunastust! See, kes väidab end kuuluvat Kirikusse oma suure paastu aegse askeesi läbi, ise samal ajal "vihates" oma venda (teda mitte armastades), on tegelikult väljaspool Kirikut. Uskmatu inimese amastus teise inimese vastu, kes on hädas, märgib Armastuse, Jumala enese varjatud kohalolekut selles uskmatus. Omakasupüüdmatu kink, mille üks inimene teeb endast teistele, teeb temast enda teadmata Kiriku liikme, kuna see kingitus saab alguse Isa kingitusest Pojale ja jätkab ise seda teadmata Poja elustavat kingitust, mida vahendab inimestele Püha Vaim, kes on "valla päästetud" Kristuse surnuist ülestõusmise läbi.
Kui Jumal on Armastus, siis uskmatu, kes on Jumala armastuses, on Jumalas ja see, kes paastub ilma armastuseta, on väljaspool Jumalat. Me peame suure paastu ajal paastuma, aga kindlatel tingimustel: selleks, et sureksime iseeneste jaoks ja armastaksime teisi.
                 (isa André Borrely, tlk Tiina Hellamaa-Niitvägi)
                                                      Isa André Borrely Marseille'st
***

Kui kõik paastu nõuandeid kuulda võtaksid, valitseks rahu lõpuks kogu inimkonnas. Ükski riik ei tõuseks enam teise vastu. Meil poleks sõjalisi kokkupõrkeid ega relvatootjaid. Poleks kohtuid ega vanglaid. Kõrbed ei varjaks enam kurjategijaid, linnad laimajaid ega mered mereröövleid.

Kui valitseks paast, poleks meie elu täis ohkamist. Sest ta õpetaks kõigile mitte ainult pillava elu piiramist, vaid ka loobumist paljust muust halvast. 
Tema õpetusel pääsetaks ja võõrdutaks täielikult väiklusest ning ihnsusest, auahnusest ning himurusest. 
Kui me neist vabaneme, elame rahus ja pühitsuses.

Kui see vooruste kuninganna meile selliseid hüvesid pakub, 
võtkem ta siis vastu ilma igasuguse nukruseta, ilma ühegi nurinata. 
Austagem kõik innukalt seda vaimulikku söömaaega, mille paast meile valmistab,
puhastades meid ning valmistades meid ette igaveseks jumalikuks rõõmuks paradiisis. Aamen.
                                                                           (p Vassilius Suur)

22/02/2014

Alexander Schmemann viimse kohtu ehk lihast loobumise pühapäevast (katkendid)

Märkus: vabandust, minu käes oleval paljundusel puudub tõlkija nimi. Tundub küll, et mäletan, kes tõlkija oli, kuid lisan selle alles siis, kui kindlalt tean.
***
Lihast loobumise pühapäeva teemaks on jälle armastus. Päeva evangeeliumiks on Kristuse tähendamissõna viimsest kohtust (Matt 25: 31-46).
Kui Kristus tuleb meie üle kohut mõistma, mis on siis tema kohtumõistmise mõõdupuu? Tähendamissõna vastab: armastus -- mitte lihtsalt inimsõbralik kiindumus abstraktsesse õiglusesse ja nimetutesse "vaestesse", vaid konkreetne ja isiklik armastus inimeste vastu, keda ma Jumala tahtel elus kohtan. See vahe on oluline, sest üha enam kristlasi tänapäeval püüavad samastada kristlikku armastust poliitiliste, majanduslike ja ühiskondlike asjadega, teiste sõnadega, vahetavad ainukordse isiksuse ja tema ainukordse isikliku saatuse nimetute suuruste, nagu klass või rass jne vastu. Mitte et need asjad oleks valed. On selge, et kristlased oma eluviisi järele, kui vastutustundlikud kodanikud, töötajad jne peavad oma võimete ja arusaamise järgi looma õiglast, võrdsusel rajanevat ja läbini inimlikku ühiskonda. Kuid kristlik armastus kui selline on midagi erilist, ja sellest erilisusest peab aru saama ja kinni pidama, kui Kirik tahab oma ainulaadset ülesannet täita, ega kavatse muutuda vaid ühiskondlikuks asjaajamiseks, mida ta sugugi pole.

Kristlik armastus on võimatu võimalus näha Kristust kelles tahes teises inimeses, keda Jumal oma igavese ja varjatud kava kohaselt on otsustanud mu ellu tuua kas või mõneks hetkeks, mitte võimalusena heategu teha või inimsõbralikkust harjutada, vaid alustusena igavesele sõprusele Jumala endaga. Sest tõepoolest: mis on armastus, kui ta ei anna salapärast jõudu, mis viib teisele tasandile teise inimese tavalised ja välispidised omadused -- tema füüsilise väljanägemise, intellektuaalsed võimed -- ja tabab tema hinge, inimolendi ainukordse ja ainulaadse isikliku juure, mis on tõesti osa Jumalast tema sees? Kui Jumal armastab iga inimest, siis on see seepärast nõnda, et tema üksi tunneb seda kallist ja täiesti ainukordset aaret, seda hinge ehk isiksust, mille ta on andnud igale inimesele. Kristlik armastus on järelikult osavõtmine jumalikust teadmisest ja jumaliku armastuse annist. Pole olemas ebaisikulist armastust, kuivõrd armastus ongi imelise isiksuse leidmine inimeses, isikliku ja ainulaadse leidmine ühise ja üldise keskel. Armastus on kellestahes inimeses selle armastatava leidmine, mis on tal Jumalalt pärit.

Ses suhtes on kristlik armastus otsekui selle ühiskondliku aktiivsuse vastand, millega kristlust tänapäeval nii sageli samastatakse. Ühiskondlik aktiivsus on oma positsioonilt pidevalt tulevikku suunatud. Ta tegutseb ikka õiguse, korra ja tulevase õnne nimel. Ristiusk hoolib vähe sellest kahtlasest tulevikust, pannes kogu rõhu praegusele hetkele, armastusele sel ainsal otsustaval silmapilgul. Need kaks positsiooni ei välista teinetest, kuid neid ei saa ka teineteisega ära segada, On ju kristlastel kohustused selle maailma vastu ja nad peavad neid täitma. See on ühiskondliku aktiivsuse tööpõld ja kuulub täielikult siia maailma. Kristlik armastus pürib aga sinnapoole. Ta on ise kiir ja sõnum Jumalariigist. Ta ületab ja võidab kõik selle maailma piirangud, kõik tingimused, kuna tema põhjused, eesmärgid ja kordaminekudki on Jumalas. Ja me teame, et koguni siin maailmas, mis on kurjuse võimu all, on ainsad kestvad ja kasulikud võidud armastuse võidud. Inimesele seda isiksusekohast armastust ja kutsumust meelde tuletada ning patust maailma selle armastusega täita ongi Kiriku tõeline ülesanne.

Tähendamissõna viimsest kohtust on sõnum kristlikust armastusest. Meid kõiki ei kutsuta tööle nn inimkonna heaks, ometi on igaüks meist saanud Kristuse anni ja armu. Me teame, et lõppude lõpuks on kõigil inimestel vaja seda isiklikku armastust -- nende ainukordse hinge tähelepanemist ja tunnistamist; selle hinge, kuhu peegeldub kummalisel viisil kogu loodu ilu. Me teame ka, et inimesed on vangis ja on haiged ja janus ja näljas, kuivõrd nemad on sellest isiklikust armastusest ilma jäänud. Ja lõpuks teame veel, et kui kitsad ja piiratud meie isikulise olemasolu raamid ka poleks, just see Kristuse armastuse and on pannud igaühe peale meist vastutuse väikese Jumalariigi osa eest. Nõnda mõistetakse meie üle kohut selle järgi, kas me oleme seda vastutust kanda võtnud või ei, kas me oleme armastanud või armastust keelanud, sest "mis teie iial olete teinud ühele nendesinaste minu vähemate vendade seast, seda olete teie mulle teinud ..."


Suur paast 2014 Siimeoni ja Hanna kirikus ning Platoni kabelis

Kartusväärse kohtu, lihast loobumise pühapäev
Laupäev 22.02. kl 17.00 vigiilia
Pühapäev 23.02. kl 10.00 liturgia

Võinädal ehk maaslenitsa 23.02-01.03

Andeksandmise, piimast loobumise pühapäev
Laupäev 1.03. kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev 2.03. kl. 10.00 liturgia, õhtuteenistus andeksandmistalitusega

Suure paastu esimene nädal 
Esmaspäev 3.03. kl. 17.30 pärastõhtuteenistus p. Andrease kaanoniga
Teisipäev 4.03. kl. 17.30 pärastõhtuteenistus p. Andrease kaanoniga
Kolmapäev 5.03. kl. 17.30 ennepühitsetud andide liturgia
Neljapäev 6.03. kl. 17.30 pärastõhtuteenistus p. Andrease kaanoniga

Suure paastu esimene, õigeusu pühapäev
Laupäev 8.03. kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev 9.03. kl. 10.00 liturgia, palveteenistus
Kolmapäev 12.03. kl. 17.30 ennepühitsetud andide liturgia

Suure paastu teine, p. Gregorius Palamase pühapäev
Laupäev 15.03. kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev 16.03. kl. 10.00 liturgia
Kolmapäev 19.03. kl. 17.30 ennepühitsetud andide liturgia

Suure paastu kolmas, ristikummardamise pühapäev
Laupäev 22.03. kl. 17.00 vigiilia, risti väljatoomine
Pühapäev 23.03. kl. 10.00 liturgia
25.03 Jumalaema rõõmukuulutamispüha, paastu-maarjapäev e kapsamaarjapäev e marjapunapäev Teisipäev 25.03. kl. 17.00 õhtuteenistus liturgiaga
Pealaul 4.v.
Täna on meie lunastamise alustus/
Ja igavesest ajast etteseatud salaasja ilmutus:/
Jumalapoeg saab Neitsi pojaks/
ja Gabriel kuulutab armu./
Seepärast hüüdkem ka meie ühes temaga Jumalasünnitajale:/

Ole rõõmus, kes Sa oled armu saanud,/ Issand olgu Sinuga!

Kolmapäev 26.03. kl. 17.30 ennepühitsetud andide liturgia

* * *
P. Platoni kabelis Wismari tn. 32
Reede 7.03. kl. 17.30 Jumalaema akafisti 1. jagu
Reede 14.03. kl. 17.30 Jumalaema akafisti 2. jagu
Reede 21.03. kl. 17.30 Jumalaema akafisti 3. jagu

06/02/2014

Viimsi kirikus avatakse piiskop Arseni ikooninäitus

Viimsi (EELK) Püha Jaakobi kirikus avatakse 6. veebruaril Joensuu piiskopi Arseni ikoonide näitus "Inglite tulek"

Näituse eestikeelne pealkiri võiks olla ka inglite sissekäik või suur sissekäik, kuid soomekeelse Enkelten saatto selline tõlge oleks arusaadav peamiselt vaid ortodoksidele.
Näitust luteri kiriku ajalehes Eesti Kirik tutvustades seletab selle pealkirja lahti näituse kuraator Erkki Juhandi:
"Näituse tuumiku moodustab «Taeva» nime kandev sari, milles on kolmteist pühakuju.
XVII–XVIII sajandil kaeti mõnede Põhja-Venemaa kirikute ja kabelite lagi suurte ikoonidega, mis kujutasid prohveteid või inglite n-ö suurt sissekäiku (armulauaainete pühitsemiseks toomise rongkäiku)."

Põhiosa Viimsi kirikuruumi seintele väljapandud ikoonidest on maalitud ühe Lõuna-Soomes asuva erakabeli lae jaoks. Traditsioonilises õigeusu kirikuarhitektuuris sümboliseerib kirikulae kuplialune taevast, nii nagu kirikupõrand sümboliseerib maad. Kirikulaele maaliti inglid, kes viivad läbi taevast liturgiat, nii nagu kirikupõrandal toimub maapealne liturgia. Põhja-Venemaa puukirikutes ei saanud kasutada tavapärast freskotehnikat ja nii sai seal tavaks jagada laemaaling mitmeks puutahvlitele maalitud ikooniks, mis pärast valmimist kirikulakke kinnitati. Just niisuguse mitmest eraldi ikoonist koosneva laemaalinguna on kavandatud ka piiskop Arseni ikoonitsükkel, mida praegu on võimalik näha Viimsi kirikus. Kristust kujutav ümmargune ikoonimedaljon paigutub ikooniringi keskmesse ning seda hakkavad ümbritsema evangelistide sümbolid ja armulauaande kandvaid ingleid kujutavad ikoonid. Tulevasest asukohast lähtudes on põhiosa väljapandud ikoonidest mõeldud veidi kaugemalt vaatamiseks. Lisaks näitusele pealkirja andnud monumentaalsemas maalimislaadis ikoonitsüklile on välja pandud ka mitu imekaunist väiksemat ikooni, nii et ikoonimaalija meisterlikkusest kujuneb mitmekülgne pilt.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini.

Link artiklile ajalehes Eesti Kirik.


05/02/2014

Siimeoni ja Hanna koguduse templipüha

8. - 9. veebruaril tähistatab Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kogudus oma templipüha, Siimeoni ja Hanna mälestust koos tölneri ja variseri pühapäevaga.

Laupäeval 8.02 kl. 17.00 tavapärane vigiilia
Pühapäeval 9.02 kl. 10.00 liturgia kolme piiskopi ja külaliste osavõtul

22/12/2013

Pühade jumalateenistused

Jõulud, Kristuse sündimispüha
Teisipäev 24.12 kl 16.00 – õhtuteenistus ja liturgia
NB! Armulauale tulijatel paastumine vähemalt kella 12-st.

NB! Esimesel pühal, 25.12, liturgiat Siimeoni katedraalis ei ole.

25.12  kl 10.00 on liturgia Issandamuutmise peakirikus, 13.00 samas laste jõulupidu.

Esimärter Stefanuse mälestuspäev
Reede 27.12 kl 10.00 püha Platoni kabelis (Wismari 32) liturgia

Pühapäev pärast Kristuse sündismispüha
Laupäev 28.12 kl 17.00 – vigiilia
Pühapäev 29.12 kl 10.00 – liturgia

Kristuse ümberlõikamispüha, ppsk Vassiili Suure mälestus
Teisipäev 31.12 kl 17.00 – vigiilia
Kolmapäev 1.01. kl 10.00 – liturgia

Jumalailmumine, Kristuse ristimispüha ehk Jordanipüha
Laupäev 4.01 kl 17.00 – vigiilia
Pühapäev 5.01 kl 10.00 – liturgia ja suur veepühitsus

NB! 6.01 liturgiat p. Siimeoni katedraalis ei ole.
6.01 kl 10.00 on liturgia Issandamuutmise peakirikus

Püha Platoni ja kaaskannatajate mälestus

Esmaspäev 13.01 kl 10.00 – liturgia ja palveteenistus Issandamuutmise peakirikus

05/11/2013

PÜHA PLATONI SEMINARI TUNNIPLAAN NOVEMBRIS 2013


Loengud toimuvad Tallinnas Püha Platoni seminari ruumides Wismari tänaval


Teisipäev 5. november

11.00 – hommikupalvus

11.30 – “Hingehoid ja õigeusk” – Justinus Kiviloo

13.00–14.00 lõuna

14.00 – “Abivajaja õigeusu kirikus” – Teele Ööbik

15.30 – “Kaplani praktilisest tööst kaitseväes” – Aleksander

Sarapik

18.00 – õhtupalvus



Kolmapäev 6. november

11.00 hommikupalvus

11.30 “Kaplani praktilisest tööst politseis”

13.00–14.00 lõuna

14.00 – “Piht=hingehoid õigeusu kirikus?” – Andreas Põld

15.30 “Kaplani praktilisest tööst vanglas” – arhidiakon Justinus

Kiviloo/Timoteus

18.00 õhtupalvus



Neljapäev 7. november


11.00 – hommikupalvus

11.30 –“Õigeusk ja teater” – Madis Kolk

13.00–14.00 lõuna

14.00–15.30 – arutlus pühakojast Tallinna ja kogu Eesti

metropoliit Stefanusega

29/09/2013

Püha Platoni seminari loengud oktoobris

Tallinnas Püha Platoni seminari ruumides, Wismari 32

Teisipäev 1. oktoober
11.00 – hommikupalvus
11.30 – Uus meedia ja kirik – ajakirjanik Jean-Francois Jolivalt
13.00 – 14.00 lõuna
14.00 – Teoloogia ja psühholoogia – arhimandriit Athanasios Paravantsios
18.00 – õhtupalvus

Kolmapäev 2. oktoober
11.00 – hommikupalvus
11.30 – Kirikute oikumeeniline dialoog – ülempreester Heikki Huttunen
13.00 – 14.00 lõuna
14.00 – Kanooniline õigus – preester Tihhon Tammes
17.00 – Kirikute oikumeeniline dialoog – ülempreester Heikki Huttunen
18.00 – õhtupalvus

Neljapäev 3. oktoober
11.00 – hommikupalvus
11.30 – Teoloogia ja psühholoogia – arhimandriit Athanasios Paravantsios
13.00 – 14.00 lõuna
14.00 – 15.30 – Kirikutevaheline dialoog – arutelu Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanusega

Tartus Pühade Aleksandrite kirikus aadressil Sõbra 19a

Reede 4. oktoober
13.00 – 17.00 Teoloogia ja psühholoogia – arhimandriit Athanasios Paravantsios

05/09/2013

Patriarh Bartholomeose külaskäik


Laupäev, 7. september

14.30 Õhtuteenistus leibade ônnistamisega Tallinna Siimeoni ja Anna katedraalkirikus. Patriarh õnnistab lapsi (Ahtri 7/Paadi 2)

17.30 Oikumeeniline jumalateenistus Tallinna Toomkirikus

19.00 Patriarh külastab Arvo Pärdi päevade kontserti Tallinna Toomkirikus. „Arvo Pärdi päevad Tallinna kirikutes“


Pühapäev, 8. september

10.30 Liturgia Pärnu Issandamuutmise katedraalkirikus (Aia 5)
Liturgia ajal toimub preestrikspühitsus ja liturgia järel arhontideks ülendamine.

17.00 Kontsert Vändra, Värska ja Setu kooride ning Pärnu oikumeenilise naiskoori osalusel Ammende Villa hoovis Pärnus (Mere pst 7). Kontsert on tasuta.


Esmaspäev, 9. september

7.45 Hommikupalve Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu kirikus

9.45 Palveteenistus ja laste ristimine Kihnu Püha Nikolaose kirikus, Kihnu Muusikakooli õnnistamine

13.40 Hingepalve Kihnu kalmistul

18.30 Õhtuteenistus Kuressaare Püha Nikolai kirikus (Lossi 8)


Teisipäev, 10. september

9.30 Tänupalveteenistus Reomäe abikloostris

14.00 Palveteenistus Haapsalu Maria-Magdaleena kirikus


01/05/2013

Wana kalendri teenistused Tallinna Issandamuutmise kirikus

Neljapäev, 2. mai
10.00 Püha õhtusöömaaja mälestus
16.00 12 kannatusevangeeliumi lugemine

Reede, 3. mai
16.00 Suure reede õhtuteenistus

Laupäev, 4. mai
10.00 Suure laupäeva liturgia

Pühapäev, 5. mai
00.00 Paasaliturgia

Tallinna Issandamuutmise kirikus toimuvate teenistuste ajad on kirjas ka nende kodulehel aadressiga www.platon.ee


15/04/2013

Wana kalendri paasa warsti käes

*TEENISTUSED PÜHA SIIMEONI JA NAISPROHVET HANNA KIRIKUS*

Kolmapäev 10.04 kl. 17.30 – ennepühitsetud andide liturgia
Neljapäev 11.04 kl. 18.00 – pärastõhtuteenistus

Vaga Johannes Redelikirjutaja pühapäev
Laupäev 13.04 kl. 17.00 – vigiilia
Pühapäev 14.04 kl. 10.00 – liturgia

Kolmapäev 17.04 kl. 17.30 – ennepühitsetud andide liturgia
Neljapäev 18.04 kl. 18.00 – suure kaanoni lugemine

Vaga Egiptuse Maarja pühapäev
Laupäev 20.04 kl. 17.00 – vigiilia
Pühapäev 21.04 kl. 10.00 – liturgia, koguduse täiskogu

Kolmapäev 24.04 kl. 17.30 – ennepühitsetud andide liturgia
Neljapäev 25.04 kl. 18.00 – pärastõhtuteenistus

Issanda Jeruusalemma minemine – palmipuudepüha
Laupäev 27.04 kl. 17.00 – vigiilia
Pühapäev 28.04 kl. 10.00 – liturgia

Kannatusnädal
NB!Esmaspäev 29.04 kl. 17.00 – haigete õlitamise salasus
Teisipäev 30.04 kl. 17.00 – suure kolmapäeva hommikuteenistus
Kolmapäev 1.05 kl. 17.00 – suure neljapäeva hommikuteenistus

Neljapäev 2.05 kl. 10.00 – suure neljapäeva õhtuteenistus ja liturgia
Neljapäev 2.05 kl. 17.30 – 12 kannatusevangeeliumi teenistus

Reede 3.05 kl. 10.00 – suure reede kuninglikud tunnid ja õhtuteenistus
Reede 3.05 kl. 17.00 – Kristuse matmisteenistus (hommikuteenistus)

Laupäev 4.05 kl. 10.00 – suure laupäeva õhtuteenistus ja liturgia

PAASA, Kristuse ülestõusmise püha
Laupäev 5.05 kl. 23.00 – paasa ööteenistus ja liturgia

*
Püha Platoni kabelis, Wismari 32 akafisti lugemine reedeti (5., 12. ja 19. aprillil) kl 17.30

05/03/2013

Wana kalendri paast warsti käes!

Seesinane kõrgeaulise isa Mattiase teaduseandmine on ilmtingimata üks ärarääkimata tarwiline teadwitus kõigele selle Eestimaa kubermangu Harju kreisi ja Rewali linna õigeusulisele ristirahwale, kes - nagu teie alandlik teener - liikuwatest pühadest meie ülipühitsetud metropoliidi Stefanose wäga õnnistatud kalendriuuenduse tõttu põhjusmõttelikult enam ööd ega mütsi arwata ei mõista.

*JUMALATEENISTUSED PÜHA SIIMEONI JA ANNA KATEDRAALIS*

*Lihast loobumise, viimsekohtu pühapäev*
Laupäev, 09.03 kl 17.00 vigiilia
Pühapäev, 10.03 kl 10.00 liturgia

Suure paastu algus 2013
*Piimast loobumise, andeksandmise pühapäev*
Laupäev, 16.03 kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev, 17.03 kl. 10.00 liturgia; pärast liturgiat andeksandmisteenistus

*Suure paastu 1. nädal*
Esmaspäev, 18.03 kl. 17.30 pärastõhtuteenistus p. Andrease kaanoniga
Teisipäev, 19.03 kl. 17.30 pärastõhtuteenistus p. Andrease kaanoniga
Kolmapäev, 20.03 kl. 17.30 ennepühitsetud andide liturgia
Neljapäev, 21.03 kl. 17.30 pärastõhtuteenistus p. Andrease kaanoniga
*Suure paastu 1., õigeusu pühapäev*
Laupäev, 23.03 kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev, 24.03 kl. 10.00 liturgia; pärast liturgiat palveteenistus

*Suure paastu 2. nädal*
*Jumalaema kuulutamispüha, paastumaarjapäev*
Esmaspäev, 25.03 kl. 17.00 õhtuteenistus ja liturgia
Kolmapäev, 27.03 kl. 17.00 kl. 17.30 ennepühitsetud andide liturgia
Reede, 29.03 kl. 10.00 hommikuteenistus
*Suure paastu 2., ppsk. Grigoori Palama pühapäev*
Laupäev, 30.03 kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev, 31.03 kl. 10.00 liturgia

*Suure paastu 3. nädal*
Kolmapäev, 17.03 kl. 17.30 ennepühitsetud andide liturgia
*Suure paastu 3., ristikummardamise pühapäev*
Laupäev, 6.04 kl. 17.00 vigiilia
Pühapäev, 7.04 kl. 10.00 liturgia

* * *

*PÜHA PLATONI KABELIS*
Wismari tn. 32
Reede 22.03 kl. 17.30 Jumalema akafisti 1. jagu
Reede 29.03 kl. 17.30 Jumalaema akafisti 2. jagu
Reede 5.04 kl. 17.30 Jumalaema akafisti 3. jagu