24/10/2012

Valik Lääne ristinimesid. Koostanud i Mattias Palli

ENNE KIRIKULÕHET ELANUD LÄÄNE (ROOMA PATRIARHAADI) PÜHAKUID
Valitud peamiselt nime järgi – meil levinud nimevastete põhjal. Kaldkirjas vasteid eesti nimede hulgast.

Numbrite tähendus:
1. Pühakunimega (väga tõenäoliselt) suguluses olev nimi. Kui kasutusel on ka pühakunimi sellisena (nt. Beata, Robert), pole seda eraldi korratud.
2. Pühakunimega tähenduse poolest sama või sarnane nimi.
3. Pühakunimega kõlaliselt sarnane nimi.

Lühendid:
Mr – märter
Psk – piiskop
Pskmr - piiskopmärter
Vg – vaga
Vgmr - vagamärter
Õigl - õiglane

Pühaku nime järgi toodud mälestuspäev. Järgmises reas pühaku „kategooria“, teisena surmaaeg (aasta araabia, sajand rooma numbritega).


Abbo 3.12.
Vg, 860, kloostriülem St. Germainis, Auxerreis Parntsusmaal
3. Aapo, Avo

*Ada 4.12.
Vg, VII s, Le Mansi kloostriülem
1. Aada, Aade

Adalbert (Vojtech) 23.04.
Pskmr, +997. Piiskop Tšehhis, munk, märtrisurm Preisimaal
1. Adalbert, Albert, Pärt

*Adele (Adela) 24.12
Vg, 730, Pfalzeli (Trieri lähedal) kloostriülem
1. Adeele, Eetel, Teele

Ado 16.12.
Psk, 875, elu lõpul Viini piiskop.
3. Aado, Aadu

Adolf 27.09.
Mr, 850, kannatas Hispaanias koos oma venna Johannesega märtrisurma moslemist valitseja käe läbi.
1. Aado, Aadu

Aimard 5.10.
Vg, 965, Cluny abt püha Odo järel. Pärast u kümneaastast kloostrijuhtimist jäi pimedaks ja astus tagasi.
3. Aimar, Aimo


Aimo (Aimonius) 13.02.
Vg, 790. Meda kloostri asutaja Itaalias
3. Aimo

Alan(us) 26.10.
Psk VII s. Quimperi piiskop Britannias.
3. Allan

Alban 20.06.
Mr, 303. Verulami (St Alban) linnast, Britannia esimärter.

Albert 29.12.
Vg, VII s. Erak Gambronis, Prantsusmaal

Alberta 11.03.
Mr, 286. Kannatas Agenis, Prantsusmaal

Alena 18.06.
Mr, 640. kannatas Belgias
3. Leena

Alfred 26.10.
Kuningas, 899. Wessexi kuningas (Inglismaal), tuntud oma vagaduse ja õpetatuse poolest.

Amandus 18.06.
Psk, 431. Bordeaux' piiskop (Prantsusmaal)

Anno (Hanno) 13.05.
Psk, 780, Verona piiskop Itaalias.

Anselm 3.03.
Vg, +803, Fanano kloostri asutaja Itaalias.

Ansgar (Oskar) 3.02.
Psk, 865. Sündinud Amiens'is Prantsusmaal, astus mungaks Corbies. Taani kuningas Harald kutsus ta oma maale usku kuulutama. Temast sai Hamburgi peapiiskop ja tema misjonitöö ulatus Põhja-Saksamaale ning Taani, Rootsi ja Norrasse.
1. Oskar, Oss

*Anstrudis (Austrude) 17.10.
Vg, 688. Pühade Blandinuse ja Salaberga tütar, jätkas ema kloostris nunna, hiljem abtissina laonis Neustrias (Põhja-Prantsusmaal). Kannatas palju majordoomus Ebroini pahasoovlikkuse all.
1. Astrid

Ardo 7.03.
Vg. Sündis Languedocis, sünninimi Smaragdus. Munk, hiljem abt Aniane'is.

Ardvin 28.07.
?, VII s. San Trepido kaitsepühak, võib-olla inglise päritolu.

Arnold 8.07.
? , u 800. Ilmselt kreeka päritolu. Oli kuulus oma armastuse poolest vaeste vastu. Tema nime kannab Arnoldsweileri küla Jülichi lähedal Saksamaal.
1. Arno

Arnulf 18.07.
Vg, psk, u 640. Algselt Austraasia õukondlane, otsustas koos naisega kloostrisse minna, kuid pühitseti Metzi piiksopiks. Elu lõpul elas erakuna.
3. Arnu

*Asteria (Hesteria) 10.08.
Mr, u 307. Märter Bergamos Lombardias (Itaalia). Kannatas koos õe Grata ja võib-olla ka mr. Aleksandriga.
1/3. Astra

*Augusta 27.03.
Mr, V s. Friuli teutooni hertsogi tütar. Tema pöördumine ristiusku vihastas isa niivõrd, et see tappis tütre omaenda kätega. Austatakse Serravales Treviso lähedal (Itaalia).

August(us) 7.10.
Vg, VI s. Bourge'i kloostri abt, Pariisi p. Germani sõber. Leidis Ursini, selle piirkonna apostli, säilmed.
1. Ago, Kusti

*Aurea (Aura) 24.08.
Mr, + u 270. Märter, kannatas Ostias, Itaalias.
1. Aure
2. Kulla
3. Auri

*Aurelia 25.09.
Neitsi, X s. Pärit Väike-Aasiast, käis koos õe Neomisiaga Palestiinas ja hiljem Capuas, kus araablased nad kinni võtsid. Põgenenud äikesetormi ajal, jäid nad (erakuna?) elama Maceratasse.
1. Aure, Aurika, Auli, Reeli, Reelika
2. Kulla

Aureli(us) 20.07.
Psk, 429. Kartaago piiskop.
1. Aurel, Reelo
2. Kullo

*Ava (Avia) 29.04.
Vg, u 845. Kuningas Pippini vennatütar. Oli lapsena pime, kuid püha Rainfred ravis ta ime läbi terveks. Elas nunnana Denainias, praeguses Belgias; sai hiljem kloostriülemaks.
3. Ave

B

Balderik (Baudry) 16.10.
Vg, VII s. Austraasia kuninga Sigeberti poeg. Asutas Montfauconi kloostri, kus elas mungana, ja Rheimsi kloostri, kus elas tema õde püha Bova.
3. Valdor, Valter

Baldred (Balther) 6.03.
Vg, 756. Preester Lindisfarne'is Inglismaal, hiljem erak Tyninghamis Bass Rocki saarel.
3. Valdo, Valter

Baldomer(us) 27.02.
Vg, u 650. Lyoni lukussepp, läks mungaks p. Justuse kloostrisse.
3. Valdo, Valdermar, Voldemar

Baldvin (Baudoin) 16.10.
Mr, u 680. Püha Anstrude vend. Mõrvati ja teda austatakse märtrina.

Bavo 1.10.
Vg, 654. Sündinud Brabantis, Belgias, elas nooruses korratut elu. Hiljem jäi leseks ja pöördus püha Amanduse mõjul ning asutas kloostri Gentis, kus elas mungana. Lõpuks valis erakuelu.
3. Paavo

*Beata 8.03.
Mr, ?. Kannatas Põhja-Aafrikas koos piiskop Kirilli ja teistega.

Beda (Bede) 25.05.
Vg, 735. Hüüdnimega „Venerabilis – Auväärne“, läks juba lapsena Wearmouth-Jarrow kloostrisse (Inglismaal) ja elas seal elu lõpuni. Tuntud lakkamatu palve ja arvukate kirjatööde poolest, sh. „Inglise kiriku ja rahva ajalugu“. Suri taevaminemispüha eelõhtul Jumalat ülistades.
3. Peedu

*Benedikta 29.06.
Mr, III s. Sündinud Hispaanias, kannatas koos vendade püha Augustini ja Sanktianiga märtrisurma Gallias.
1. Benita, Penta

Benignus 1.11.
Mr, II s. Märter, keda austatakse Dijonis, Prantsusmaal.
1/3 Penno

Benno 3.08.
Vg, psk, 940. Sündis Švaabimaal, alustas kloostrielu Etzeli mäel Einsiedelnis (praegu Šveits). 927 sai Metzi piiskopiks. Korrarikkujad, keda ta korrale kutsus, torkasid ta pimedaks, misjärel ta naasis oma kloostrisse.
1/3 Penno

*Berlinda (Bellaude) 3.02.
Vg, 702. Püha Amanduse vennatütar, elas nunnana Moorselis ja hiljem sulgununa Meerbekes (Belgias).
3. Linda

Bernard 14.10.
Psk, u 800. Sündinud Bagnoreas, hiljem Vulcia (Toscana piirkond) piiskop.
1. Pearen, Pearo, Pern, Pärnart, Pääro jt.

Bernvald 21.12.
Õigl, VIII s. Õiglane preester Bamptonis Oxfordshire'is Inglismaal.
- vt eelmine

*Berta 1.05.
Vgmr, u 680. Avenay kloostri asutaja, suri märtrisurma.

Bertald(us) 16.06.
Vg, u 540. Erak Ardennides, kelle püha Remigius preestriks pühitses.
1. Pärt

Bertrand (Bertram) 30.06.
Psk, 623. Sündis Autunis (Prantsusmaal), hiljem Le Mansi piiskop. Edendas põlluharimist ja armastas vaeseid.
1/3 Pärt

Brandan 11.01.
Vg, V s. Sündinud Iirimaal, põgenes pelagianismi mõju eest Britanniasse ja siis Galliasse, kus elas kloostris ja sai hiljem abtiks.
3. Rando, Randar

Brendan 16.05.
Vg, 575 v 583. Sündis Kerrys (Iirimaa), hiljem mungana kloostrites Iirimaal ja Walesis. Asutas mitu kloostrit. Võttis ette merereisi ja jõudis võib-olla ka Ameerikasse.
3. Rando, Reno

*Brigita (Brigid) 1.02.
Vg, u 525. Sündis Faughartis, läks noorena nunnaks ja asutas Kildaresse Iirimaa esimese naiskloostri. Tuntud oma halastuse ja helduse poolest. Iirimaa austatuim pühak püha Patriku järel.
1. Piret, Pirgit, Pirje jt.

Bruno 11.10
Psk, 965. Kölni peapiiskop, hüüdnimega „Suur“.

Burhard (Burchard) 14.10.
Psk, u 754. Sündis Inglismaa. Läks mungana Saksamaale, kus sai hiljem Würzburgi piiskopiks. Asutas mitmeid kloostreid.
1. Purgard

D

Dionisi (Denis) 9.10.
Psk, u 250. Sündis Itaalias, hiljem Pariisi esimene piiskop. Suri koos p. Rustiku ja Eleuteriga Deciuse tagakiusamistes märtrisurma.
3. Tõnis

Deohar (Theutger, Gottlieb) 7.06.
Vg, 847. Erak Frankoonias, hiljem Herriedoni esimene abt.
1. Kotlip
3. Teet, Teo

Deodat (Deodatus) 27.07.
Psk, 473. Teenis diakonina Nola p. Paulini all, hiljem tema ametijärglasena.
3. Teet

Desideri (Desiderius) 23.05
Psk-mr, u 407. Sündis Genuas, hiljem Langres' piiksop Gallias. Kostis oma rahva eest vandaalide sissetungi ajal ja tapeti nende poolt.

*Digna 22.09
Neitsimr, u 259. Toodi koos kaaskannataja Emeritaga ristiusus süüdistauna kohtu ette ja suri palvetades. Säilmed Rooma püha Markelli kirikus.
3. Tiina

*Dimpna (Dymphna) 15.05
Vg, ?. Sündis Iirimaal, asus Belgiasse koos preester p. Gereberniga. Säilmed Gheelis Antwerpeni lähedal; ravinud paljusid vaimuhaigeid.

Dominik (Dominicus) 29.12
Mr, ?. Kannatas Aafrikas koos Viktori, Primiani, Libosi, Saturnini, Kriskenti, Sekundi ja Honoratiga.

*Dominika (Dominica) 6.07
Mr, IV s. Kannatas märtrisurma Campanias Diocletianuse ajal.

Donald (Donivald) 15.07
Vg, VIII s. Elas erakuna Ogilvys Šotimaal koos oma üheksa tütrega.

E

*Ebba 25.08
Vanem“, vg, 683. Pühade Osvaldi ja Osvi õde, läks nunnaks Lindisfarne'is. Asutas Coldinghami kloostri Šotimaal ja oli seal abtissiks.
1. Ebe, Epp, Hebo jt.

Eberhard 14.08
Vg, 958. Sündis Švaabimaal, oli munk ja hiljem abt Einsiedelnis Šveitsis.
1. Eevart, Evert, Hardi, Ivart jt.

Edgar 8.07
Rahuarmastav“, kuningas, 975. Inglise kuningas, kahetses oma hukkalastud noorust. Tema ajal toimus suurem usuline ärkamine.

*Edit (Edith) 16.09
Vg, 984. Pühade Edgari ja Wilfrida tütar, läks 15-aastaselt nunnaks Wiltonis. Suri juba 22-aastaselt, oli tuntud oma helduse poolest vaeste vastu ja läheduse poolest metsloomadega.

Edmund 20.11
Kuningas ja mr, 869. Ida-Anglia kuningas; sattus 869 paganlike taanlaste kätte vangi ja suri märtrisurma Suffolkis. Suri Jeesuse nimi huultel.

Eduard (Edward) 18.03
Kuningas ja mr, 978. Kuningas Edgari poeg, suri Corfe'is vandenõulaste käe läbi ja tunnistati märtriks. Säilmed Surreys õigeusu kirikus.

Egbert 24.04
Vg, 729. Munk Lindisfarne'is Inglismaal, läks Iirimaale Connaughti. Saatis sealt mitmeid munki Saksamaale evangeeliumi kuulutama.

Egilhard 25.05
Vgmr, 881. Cornelimünsteri (Aachenis) 8. abt, tapeti viikingite poolt Berceimis.
1. Egil, Eilart, Eilo, Ellart

Elian (Allan) 13.01
?, VI. Sündis Cornwallia, kuulutas usku Walesis.
1. Allan

Eligius (Eloi) 1.12
Psk, 660. Sündinud Limoges'is, Prantsusmaal, oli kuningas Clotari ajal mündimeidter, 640 pühisteti preestriks, hiljem sai Noyoni piiskopiks. Kuulutas usku Antwerpeni ja Genti kandis Belgias ja asutas mitu kloostrit.

Emmeram (Haimeran) 22.09
Pskmr, u 690. Sündis Poitiers's, läks Baierisse, kus sai Regensburgi abtiks ja hiljem piiskopiks. Võttis enda peale printsessi sohilapse isaduse ja tapeti jõhkralt tema venna poolt .
1/3 Hain, Hemmo

Enda (Enna) 21.03
Vg, u 530. Asutas mõned Iirimaa vanematest kloostritest.
3. Endel, Enn, Enno

F

Flora 24.11.
Mr, 851. Kannatas koos teise neitsi, Mariaga, märtrisurma Cordobas mauride käe läbi.
2. Õie

Florentina 20.06.
Vg, u 636. P. Leandri õde, astus nunnaks ja sai hiljem abtissiks.

Frankovi (Francoveus) 16.05.
Vg, VII s. Munk Prantsusmaal St Martin de la Bretonniere'is., kannatas palju teiste kadeduse all. Pärast kloostri hävimist elas erakuna.
1. Frans, Prants

Frederik (Fredericus, Friedrich) 18.07.
Pskmr, 838. Utrechti (Hollandis) piiskop, mõrvati Maastrichtis.
1. Preedik, Priidu, Priit, Reedik, Vidrik jt.

*Fridesvide 19.10.
Vg, 735. Vürsti tütar, asutas kloostri Oxfordi lähedal.
1/3 Frida, Fride, Priide

Fritbert 23.12.
Psk, 766. Teenis 34 aastat Hexhami piiskopina.
vt. Frederik

Fruktuos (Fructuosus) 16.04.
Pskmr, 259. Tarragona piiskop Hispaanias, põletati Valerianuse tagakiusamiste ajal elusalt koos diakonite Auguri ja Euloogiga.
2. Viljar, Viljo

G

Gall (Gallus)
Vg, u 645. Pärit Iirimaalt, asutas koos p Kolumbaniga Luxeuili kloostri. Hiljem saadeti sealt välja ja elas mungana Šveitsis praegu St Gallenina tuntud kloostris.
3. Kalle

Gaudentia 30.08.
Varastel sajanditel kolme kaaslasega Roomas märtrisurma surnud neitsi.
2. Ilo

*Genoveeva (Geneviéve) 3.01.
Vg, u 500. Pärit Nanterre'ist, alustas 15-aastaselt nunnaelu. Palus Jumalalt Pariisile kaitset frankide ja hunnide vastu, tuntud kui linna kaitsepühak.
1. Jenni, Jenoveeva

Gerald 29.05.
Vg, 732. Sündis Inglismaal, läks p. Kolmani eeskujul Iirimaale ja juhatas hiljem Mayo kloostrit.
3. Aaralt, Harald

Gerhard (Gellert) 24.09.
Pskmr, 1046. Sündis Veneetsias, läks palverännakule Palestiinasse, kuid Ungaris veenis kuningas p. Istvan (Stefan) teda jääma sinna ja kuulutama ristiusku. Ta tegi seda usinalt ja oli Csanadi esimene piiskop. Hiljem suri Budas märtrisurma.
1. Hardi, Keero, Kert jt.

Gertrud 17.03.
Vg, 659. P. Pepini (Pippini) ja P. Ida tütar. Ida asutas Nivelles'i kloostri ja palus 20-aastasel tütrel asuda seda juhtima, mida see kuulekusest tegigi, kuid astus tagasi 30-aastaselt. Suri varsti pärast seda. Oli tuntud oma suurest armastuse poolest pühakirja vastu.
1. Gerda, Kertu, Kärt, Käädre, Ruuda, Truuta jt.

Gothard (Godehard) 4.05.
Psk, 1038. Sündis Baieris, valis mungaelu ja asutas hiljem mitmeid kloostreid. 1022 sai Hildesheimi piiskopiks ja kuulutas laialdaselt usku.
1. Kotard

Gudula (Goule) 8.01.
Vg, 712. P. Amelberga tütar, elas p. Gertrudiga samas kloostris. Brüsseli kaitsepühak.
3. Gudrun, Tuula

Gunter (Günther) 9.10.
Vg, 1045. Ungari p. Istvani nõbu, kelle p. Gothard pööras ilmaliku karjääri teelt mungaellu. Hiljem Göllingeni abt, kuid pärast ebaõnnestumist mõistsi auahnuse tõhisust ja elas viimased eluaastad Bakory mägedes erakuna.
1. Gunnar, Kunder, Kunter

Gunthild 8.12.
Vg, 748. Pärit Inglismaalt, hiljem abtiss Thüringis.
1. Kunilda

Guido (Guy) 18.06.
Vg 940. Baume'i abt pärast p. Bernot. Elu lõpus elas erakuna.
1. Kuido, Viido

H

*Hedvig 13.09.
Vg, u 887. Nunn ja hiljem abtiss Herfordis, Saksamaal.
1. Eda, Edvi, Hedo, Heede jt.

Henrik (Emeric, Imre) 4.11.
Kuningapoeg, 1031. Ungari kuninga p. Istvani poeg, õppis p. Gerhardi all ja ilmutas suurt vagadust. Hukkus jahil.
1. Ain, Eiko, Endrik, Eno, Heino, Henrik, Indrek jt.

Herbert 20.03.
Vg, 687. Munkpreester, p. Cuthberti sõber, kellega elasid erakuna saarel Derwentwateri järvel Inglismaal.

*Herena 25.02
Mr, III s. Kannatas koos Donati, Justi ja teistega märtrisurma Deciuse tagakiusamiste ajal Aafrikas.
3. Erna

*Hilda (Hild) 17.11.
Vg, 680. Sündinud Northumberlandis Inglismaal, oli kuningas Edwini sugulane. Astus nunnaseisusse ja oli hiljem Hartlepooli ja Whitby abtiss. Aitas kaasa kirikulõhe kaotamisele.
1. Hilde, Ilda, Ille jt.

Hubert 3.11.
Õukondlane, lesena pühendus usule ja elas ilmselt ka mungana. Hiljem Maastrichti piiskop.

Hugo 9.04.
Psk, 730. Astus väga noorena kloostrisse. Hiljem sai Roueni ja siis Pariisi piiskopiks. Elu lõpul elas taas mungana Jumieges'is.
1. Uugo
3. Uku

I

*Ida (Ita) 8.03
Vg, 652. Astus leseks jäädes nunnaks kloostrisse, mille ülemaks oli ta enda tütar püha Gertrud.
1. Iida, Ita, Iti

Indrakt 5.02
Mr, u 710. Sündis Iirimaal. Tapeti koos õe p. Dominika (Drusa) ja teistega paganate poolt Glastonbury lähedal, kus asusid kaua ka tema säilmed.
3. Indrek

*Irmengard 16.07
Vg, 866. Buchau ja hiljem Chiemsee (Saksamaal) kloostriülem.
1. Hermi, Hermiine, Irma, Irmel

*Irmina 24.12
Vg, 708. Kuningas Dagobert II tütar; astus nunnaks talle ehitatud Oehreni kloostris, kui tema kihlatu pulmapäeval suri. Ehitas ka Echternachti kloostri ja suri Weissenburgis.
vt. eelmine

*Ita (Ytha) 15.01
Vg, u 570. Sündis Drumis, Iirimaal ja asutas Hy Conailli kloostri. Tõmbas paljusid kloostrielu juurde. Kuulsaim naispühak Iirimaal p. Brigita järel.
1/3 Ita, Iti

Ivo 24.04
Vg, ?. Pärimuse järgi Pärsia piiskop, kes elas erakuna Huntingdonshire'is Inglismaal.

K

*Kamilla (Camilla) 3.03
Vg, u 437. Sündis Civitavecchias, oli Auxerre'i Germanuse õpilane ja elas sealkandis erakuna.

*Kandida (Candida) 4.09
Vanem“, õigl, u 78. Vana naisterahvas, kes tervitas Napolis ap. Peetrust ja kes ta imeviisil terveks ravis. Pööras omakorda usku p. Aspreni, esimese Napoli piiskopi.
2. Helge, Helgi

Karloman (Carloman) 17.08
Vg, 755. Karl Martelli poeg, sai isa järel Austraasia kuningaks. Asutas mitmeid kloostreid ja abistas püha Bonifatit kuulutstöös. Hiljem jättis viimase nõuandel kuningriigi vennale ja läks mungaks, elades kolmes kloostris ja pidades koka ja karjase ametit. Suri Viinis asuvas kloostris.
1. Kaalo, Kaarel, Kaarle, Kalle, Karl jt.

Kassian (Cassianus) 3.12
Mr, 298. Kohtukirjutaja, kes püha Markelli protsessil Aafrikas pahandas ülekohtu üle, kuulutas end kristlaseks ja suri paar nädalat hiljem märtrina.

Kennet (Kenneth, Canice) 11.10
Vg, u 599. Sündis Põhja-Iirimaal, oli p. Finiani ja Casdoci õpilane. Asutas Agahaboe ja ilmselt ka Kilkenny kloostri. Hiljem jutlustas Šotimaal.
1. Ken, Kenno

Kevin (Caoimhghin) 3.06
Vg, u 618. Sündis Leinsteris, Iirimaal, oli p. Petroci õpilane. Asutas Glendaloughi kloostri. On Dublini kaitsepühak.

*Kiara (Chier) 5.01
Vg, u 680. P. Fintani vaimulik tütar, elas Iirimaal Nenaghis (praegu Kilkeary).
3. Klara

Kilian (Chilianus) 8.07
Pskmr, u 689. Iiri munk, kes koos kaaslaste Colmani ja Totmaniga jutlustas Saksamaal. Oli elu lõpul Würzburgi piiskop, suri koos eelnimetatutega märtrisurma.

*Klotilda (Clotilde) 3.06
Õigl, u 545. Burgundia kuninga tütar, abiellus frankide kuninga Clovisega ja pööras viimase õigeusku. Kannatas palju oma poegade isekeskiste tülide pärast.
1. Tilda, Tilde

Koloman (Colman) 5.03
Vg, V s. Püha Patriku õpilane, elas Armaghis Iirimaal.

Kolumb (Columba, Colum Cille) 9.06
Vg, u 597. Sündis Iirimaal Doneganis, astus kloostrisse ja pühisteti ka mungaks. Asutas kloostreid ja ehitas kirikuid Iiri- ja Šotimaal. 563. a. asus elama Iona saarele Šoti rannikule, kuhu asutas oma kuulsaima kloostri. Kuulutas piktide, šotlaste ja põhjapoolsete inglaste seas usku. Tuntud oma pühaduse ja leebuse poolest.

*Kolumba 31.12
Mr, 273. Sündis Hispaanias ja kannatas Gallias praeguse Meaux' lähedal märtrisurma. Tema säilmed ausid Sensis.
2. Tui, Tuve

Konrad 26.11
Psk, 975. Konstanzi piiskop 934. aastast. Käis kolm korda palverännakul Pühal Maal.
1. Kondrat, Koonart, Koort, Kuuno

*Kunigunde (Cunegund) 3.03
Vg, 1039. Heinrich II naine, asutas Kaufungeni kloostri, kuhu astus pärast mehe surma ja näitas üles suurt alandlikkust.
1. Kunda, Kuningunde

Kunibert
12.11, psk, u 663. Kölni peapiiskop, ehitas mitmeid kirikuid ja kloostreid.
1. Kuuno, Pärt

Kutbert (Cuthbert) 20.03
Psk, 687. Algselt karjus, astus kloostrisse ja sai hiljem Lindisfarne'i abtiks ning 685 piiskopiks. Pärast tema surma jäid ta säilmed kõdunematuks; praegu asuvad Durhamis, Üks kuulsamaid Inglismaa pühakuid.
3. Pärt

L

Lambert 17.09
Psk, vgmr, 709. Sündis Maastrichtis ja sai selle piiskopiks, kui kuri kuningas Ebroin kihutas ta minema. Elas seejärel mungana, mõrvati Liege'is.

*Laura 19.10
Vgmr, 864. Sündis Cordovas Hispaanias, astus lesepõlves kloostrisse. Moslemivõimud nõudsid temalt usust taganemist ja kui ta keeldus, heitsid ta sulatinaastjasse.

Leonhard 6.11
Vg, u 559. Prantsuse õukondlane, pöördus p. Remi mõjul ja asus elama kloostrisse Orleansi lähedal; hiljem erakuna metsas.
1. Hardo, Leenart, Lennart, Linnar jt.

Liberi (Liberius) 30.12
Psk, u 200. Ravenna ilmselt esimene piiskop.
1/3 Oliver

Ludvin 29.09
Vg psk, 713. Sündis Austraasias (Ida-Prantsusmaal), astus leseks jäädes kloostrisse. Hiljem Trieri piiksop.
1/3 Ludvi, Luido, Luudo

M

Marius 19.01
Mr, u 270. Pärsia kristlasest ülik, kes tuli koos naise Marta ning poegade Audifaksi ja Abakumiga Rooma apostlite haudu kummardama. Nad aitasid ka matta äsja tapetud märtrite ihusid. Selle eest võeti ka nemad kinni ja hukati.
1. Maarius, Mario

*Matilda (Maud) 14.03
Õigl, 968. Saksa kuninga Heinrichi naine, tuntud oma helduse poolest. Asutas mitmeid kloostreid. Elas 30 aastat lesepõlves, kusjuures pojad jätsid ta suurest osast varandusest ilma.
1. Malda, Tilda, Tilde

O

Odo (Otto) 11.05.
Vg, 942. Sündis Maine'is Prantsusmaal, astus 909 Baumeäi mungaks ja sai 927 Cluny abtiks. Vabastas Cluny kloostri ilmaliku võimu vahelesegamisest ja pani alguse tema kiirele kasvule.
1. Oto, Ott, Udo

Olav (Olaf) 29.07.
Kuningas, 1030. Norra kuninga Haraldi poeg, alguses mereröövel. Ristiti 1010. Päris trooni 1015 ja kutsus Norrasse misjonärid, kes mõninagse eduga ristiusku kuulutasid. Hukkus lahingus Stiklestadi all.
1. Olev, Oolep, Oolup

Osvald (Oswald) 5.08.
Kuningas, kannataja, 642. Northumbria kuninags, levitas ristiusku püha Aidani abiga. Hukkus võideldes paganluse eestvõitleja Penda vastu. Säilmed Durhami katedraalis.

*Otilia (Odilia) 13.12.
Vg, 720. Sündis pimedana ja perekond hülgas ta. Kloostris, kuhu ta kasvatada anti, sai ta imeliselt nägijaks. Asutas hiljem Odilienbergi kloostri Elsassis ja Niedermüsnteri kloostri Saksamaal.

P

Pabo  9.11.
Vg, 510. Peale sõjamehe-elu Šotimaal läks Wales’i ja asutas Llanbaboni kllostri.
3. Paavo

Patrik (Patrick, Padraig, Patricius) 17.03.
Psk, u 461. „Iirimaa apostel”. Sündinud Britannias, rööviti iirlaste poolt ja oli Iirimaal orjaks. Põgenes ja elas Gallias kloostris. U. 432 tuli piiskopina tagasi Iirimaale. Rändas läbi kogu maa jutlustades, õpetades ning kirikuid ja kloostreid asutades. Iirimaa kaitsepühak.

*Patritsia (Patricia) 25.08.
Vg, u 665. Sündinud Konstantinoopolis, kõrgest soost. Pages abielu eest ja läks Jeruusalemma kaudu Rooma, kus astus kloostrisse. Suri Napolis, on üks linna kaitsepühakuist.

*Paula 26.01.
Vg, 404. Rooma ülikusoost, abiellus ühe patriitsiga ja tal oli viis last, sh. pühad Eustokium ja Blesilla. Jäänud 32-aastaselt leseks läks Petlemma ja asutas seal õeskonna, mida juhtis 20 aastat.

Paulin (Paulinus), Nola P. 22.06.
Psk, 431. Täisnimega Pontius Meropius Amcius Paulinus sündis Gallias praeguses Bordeaux’s rooma patriitsi perekonnas. Pärast lapse surma läks mungaks Hispaaniasse ja pühitseti seal ka preestriks. Hiljem elas erakuna Nolas, Itaalias, kus valiti piiskopiks. Kirjutas palju.

Pepin (Pippin) Landeni P. 21.02.
Vürst, u 646. Püha Ida abikaasa, pühade Gertrudi ja Begga isa. Valitsejana armastas rahu ning kaitses õiglust.
3. Peep

Peregrin (Peregrinus) 16.05.
Pskmr, u 304. Roomast pärit, Auxerre’i (Gallias) esimene piiskop. Suri märtrina Diocletianuse tagakiusamiste ajal.

R

*Radegund 3.08.
Vg, 587. Pärit paganlikust perekonnast, pandi mehele franki kuningas Chlotharile. Hiljem asutas Poitiers’ püha Risti kloostri ja elas seal nunnana 30 aastat.

Ralf 21.06.
Kannataja, u 680. Austraasia õukondlane, kelle kuri valitseja Ebroin lasi Juura mägedes tappa.
1. Ralf, Raul

Ragnulf (Ranulf) 27.05.
Mr, 700. Suri märtrisurma Thélus’s Prantsusmaal. Tema poeg oli püha piiskop Hadulf.
3. Ragnar, Rauno

Rainer (Raynier) 22.02.
Vg, u 967. Munk Beaulieus Parntsusmaal.
1. Rain

Reginbald (Regimbaut)
Psk, 1039. Oli alguses mungaks Augsburgis, siis Edersbergis. Hiljem Lorschi abt, asutas ka Heiligenbergi kloostri ning 1032 pühitseti Speyeri piiskopiks.
vt. Reinold

*Regina (Reine) 7.09.
Mr, u 286. karjustüdrukust märter Autunis Prantsusmaal.

Reinold (Rainald) 7.01.
Vg kannataja, 960. Munk p. Pantaleoni kloostris Kölnis. Müürsepad tapsid ta ja viskasid tiiki, kuid ta keha leiti Jumala ilmutuse abil.
1. Rein, Reinolt

Remigi (Remigius, Remy) 1.10
Psk, u 533, „Frankide apostel”. Gallorooma perekonnast, valiti veel ilmikuna 459 Rheimsi piiskopiks. Teenis piiskopina 74 aastat ja kuulutas Jumala sõna, ristis frankide kuninga Clovise 496. a.
3. Reimo

Renat (Renatus, René)
Psk, u 422. Angers’i (Prantsusmaal) ja/või Sorrento (Itaalias) piiskop.
1. Renee

Rihhard (Richard) 14.06.
Vg, 1046. Munk Verdunis Prantsusmaal, tuntud oma sagedase ütlemise järgi: „Gratia dei” – „Tänu olgu Jumalale”.
1. Riho, Riko, Rikard

Robert (Rupert) 27.03.
Psk, u 717. Wormsi piiskop ning praeguse Lõuna-Saksamaa ja Austria apostel. Asutas Salzburgi ja mitmeid kloostreid.
1. Robi, Roop

Rumbold (Rumoldus) 24.06.
Pskmr, u 775. Pärit ilmselt Britanniast. Astus mungaseisusse ja oli hiljem piiksopiks Hollandis. Tapeti malines’ lähedal.

S

Sigfrid 15.02.
Vg, u 1045. Pärit ilmselt Inglismaalt, läks kuulutama ristiusku Rootsi ja asus Växjösse. Pööras mh. Roosti kuninga Olavi.
1. Sihver, Sihvo, Sivard

Sigismund 1.05.
Kannataja, 523. Vandaali päritolu Burgundia kuningas. Kahetses oma nooreea patte ning oli helde kiriku ja vaeste vastu. Tapeti Agaunumi (Šveits) kloostri lähedal.
1. Sigmund

*Sigrada 8.08.
Vg, u 678. Pühade Leodegari ja Varini ema. Lesepõlves läks Soissoni kloostrisse (Prantsusmaal). Suri varsti pelae oma poegade märtrisurma.
1./3. Sigrid, Siiri

Silver (Silverius) 2.12.
Mr, u 537. Sündis Itaalias, tema isast sai Rooma paavst Hormisdas. Hiljem oli alamdiakon ja valiti paavstiks, kuid monofüsiite soosiv keisrinna Teodoora takistas tal ametisse astumast. Reetmises süüdistatuna saadeti üksikule saarele, kus kas tapeti või jäeti surema.

*Silvia 3.11.
U 572. P. Grigoori Kahekõneleja (Suure) ema, elas Roomas.
1. Silva, Silvi

T

Taavet (Dewi) 1.03
Psk, u 600. Sündis Lõuna-Walesis, asutas Mynyw'i kloostri, kus elati ranges askeesis. Hiljem piiskop praeguses St Davidsis. Asutas kokku tosina kloostreid ja tegi mitmeid imetegusid. Walesi kaitsepühak; temna säilmed on siiani alles tema katedraalis.

Teoderik (Theodoric, Thierry) 1.07.
Vg, u 533. Mont d’Or’i piiskop Prantsumaal.
1. Teedo, Teet, Tiidrik

U

Ulfrid 18.01.
Mr, 1028. Sündis Inglismaal, kuulutas ristiusku Saksamaal ja Rootsis.
3. Priit, Ullo

Uni (Unno, Huno) 17.09.
Vg, 936. Munk Saksamaal, hiljem Bremeni ja Hamburgi piiskop. Kuulutas Taanis ja Rootsis, suri Birkas.
1. Uno

Urs (Ursus) 13.04.
Psk, 396. Sündinud Sitsiilias, hiljem Ravenna piiskop.
2. Kahr, Päärn

V

*Valburg (Walpurgis) 25.02, 1.05.
Vg, 779. Sündinud Inglismaal, hiljem nunn Saksamaal ja surres Heidenheimi abtiss. Kivist tema haual Eichstättis voolab aega-ajalt imettegevat salvi.
1. Valbe, Valbur, Vappu, Volber

*Valeria 28.04.
Mr, 1. s, kannatas Milanos.

Vilhelm (Guillaume) 28.05.
Vg, 812. Nooruses sõjamees, läks hiljem kloostrisse Gellone’is, Prantsusmaal.
1. Villem, Viljo, Ville, Villu

Volmar (Ulmar) 20.07.
Vg, 689. Munk Sameri kloostris Prantsusmaal.
1/3 Valmar, Volli, Volmer


24/09/2012

Isa Mattias õigeusu kirikus käitumisest


MÕNINGATEST KOMMETEST EHK PRUUKIDEST, MIS ÕIGEUSU RISTIINIMESED PEAVAD, ISEÄRANIS PÜHAS KOJAS

ja muud, mis sinna juurde vajalikku on tähendada


Üldiselt õpitakse kiriklikke kombeid kas õigeusu perekonnas kasvades või koguduses vanematelt liikmetelt ja vaimulikelt. Et aga praegusel ajal on paljud kasvanud mittekristlikes, mitteõigeusklikes või väheaktiivsete kirikuliikmete peredes või liitunud kirikuga hilisemas eas, ning ka kogudustes on mõnikord vähe teadmisi ja põlvkodadevahelist sidet, leiame olevat tarviliku panna kirja väikese ülevaate põhilistest apostlik-õigeusu kiriklikest kommetest.

Kommetel ei ole iseenesest sellist tähendust nagu Koguduse põhiõpetustel, kõlblusel ja vagadusel. Siiski on mõned kombed seotud ka meie usu sisulise poolega ning teised jälle vajalikud korra ja kooskõla säilimiseks Koguduses. Inimene ei saa oma mõistusega alati otsustada, kus jookseb piir sisuliste asjade ja paljalt kokkuleppelise vahel. Seepärast on parem järgida võimalikult täpselt ettenähtud pruuke, laskumata seejuures pelgalt kombetäitmisse, rääkimata ligimese arvustamisest, kes mingil põhjusel kirikus meist erinevalt käitub. Kommete vallas on palju suhtelist ja kohati erinevat, mida mõnikord ka välja toome. Ikka tuleb meeles pidada õndsa Augustinuse väljaöeldud vanakiriklikku põhimõtet: Hädavajaliku suhtes valitsegu ühtsus, vaieldava suhtes vabadus, kõiges armastus.

1. Kirikus tuleks käia võimalikult tihti, nagu töö, tervis ja perekondlikud olud vähegi lubavad. Ainult korrapärane jumalateenistustest osavõtmine aitab meil õigesti süveneda kirikuaastasse ja loob eelduse õigeks „palvevaimuks” meie hinges.

2. Kirikus peab järgima üldisi häid ühiskondlikus ruumis viibimise kombeid. Näiteks on enesestmõistetav, et teenistuste ajaks (aga parem kogu kirikus viibimise ajaks, v.a. erijuhud) lülitatakse välja mobiiltelefonid. Kirikus ei kuulata kõrvaklappidega muusikat, sinna ei tulda rulluiskudel, koertega, jäätisega, purjus peaga jne.

3. Kirikus ollakse teenistuse ajal vaikselt, s.o. ei räägita ega käida ringi rohkem, kui hädapärast vaja. Ka väljaspool jumalateenistuste aega ei tohiks kirikus valjult rääkida, naeru lõkerdada, joosta jne. Samas ei pea tundma end pidevalt krampis, sest oleme ju oma Isa kojas. Kui keegi teine midagi selgelt sobimatut teeb, ei tule ärrituda, vaid vajadusel vaikselt ja viisakalt märkus teha. Parem aga, kui see jääb preestri või kirikuteenri hooleks. Laste suhtes peaks olema kannatlik – neile on vaja õpetada käitumist pühakojas, kuid mitte ahistada neid liigrangete reeglitega. Kirikus liikuv väikelaps pole mingi jumalateotus.

4. Kirikus peaks järgima ka teatud riietusreegleid: sobimatu on tulla pühakotta väga määrdunud või räbalate riietega. Samas peaks vältima ka toretsemist ja liigset ehtimist, kõiksuguseid neete jms. Kirikus peaksid olema õlad kaetud ja seelik, kleit või püksid ulatuma üle põlvede. Värvitud huultega ei tohiks kirikusse tulla; isegi huulerasva peaks maha pühkima, sest see jätab jälje suudeldavatele pühakujudele ja karikale.
Juhime tähelepanu, et mõnedes kirikutes (ja eriti kloostrites) on eeskirjad riiete suhtes veelgi rangemad: näiteks võidakse nõuda, et naistel on alati pea kaetud (soovitavalt rätikuga) ja pikem seelik seljas, samuti meestel ainult pikad püksid ja käised. Jalas peavad olema sokid või läbipaistmatud sukad. Kui kusagil tehakse selles suhtes märkus, peab seda võtma alandlikult. Kõige parem on ette järgi uurida, mida vastavas kohas või kloostris nõutakse.

5. Pühakotta on hea tulla 10-15 minutit enne teenistuse algust, et jääks aega panna küünlaid ja palvetada oma vajaduste eest. Tavaks on sisse astudes teha ristimärk (või kolm), siis kummardada pühakujusid oma valikul, pannes soovi korral küünla(d) põlema. Üldiselt kummardatakse keskikooni (ja/või kaht keskset ikooni – ühel on enamasti templipüha või –pühaku, teisel päeva (järelpüha vms.) ikoon.
Pühakujusid jm. pühi esemeid kummardama tulles tehakse tavaliselt enne kaks ristimärki vööni kummardusega, suudeldakse seda ja tehakse veel üks kummardus. Risti, kui see ristiülendamispühal ja ristikummardamise pühapäeval välja tuuakse, samuti Kristuse surikuju suurel reedel-laupäeval kummardatakse maani, aga muus osas sama korra järgi. Kui aga kummardama tulijaid on palju, on parem piirduda ühe kummardusega, et mitte liigselt aega veeta. Pühi asju tuldagu kummardama rahulikult ja mitte trügides. Ikoonil kujutatud figuure ei suudelda palgesse, vaid jalgadele või kätele. Kui ei ulata, võib suudelda ka ikooni serva. Kui suudelda üldse ei ulata, puudutatakse pühakuju käega ja suudeldakse siis oma sõrmi. Kui ühel pühakujul on mitu figuuri, suudeldakse ikooni siiski ainult korra.
Vana tava on, et kirikus seisavad mehed paremal, naised vasemal pool (vastavalt Kristuse ja Jumalaema pühakujudele ikonostaasil). Sellest ei peeta aga igal pool kinni, samuti on mehi kirikus tavaliselt tunduvalt vähem. Siimeoni kirikus pole selgeks tavaks kujunenud.

6. Millal ristimärki teha, selle kohta on eri tavasid. Üldiselt teeme seda, nagu öeldud, kirikusse tulles ja sealt minnes, samuti palvete lõpul, kui nimetatakse püha Kolmainut („Au olgu Isale, Pojale ja Pühale Vaimule nüüd, ikka ja igavesti. Aamen”; „Sest Sinu – Isa ja Poja ja Püha Vaimu…”; „…anname au Sulle – Isale, Pojale ja Pühale Vaimule…” jne.). Kolm korda kummardatakse ka psalmide lõpus lauldava/loetava lause ajal „Halleluuja, halleluuja, halleluuja, au Sulle, Jumal”, samuti laulu/palve „püha Jumal” (või seda asendavate laulude: „Kõik, kes teie olete Kristusesse ristitud”, „meie kummardame Sinu risti ette…”) ajal. Iga ekteeniapalve järel võib, aga ei pea ristitähte tegema, küll aga lõppõnnistuse ajal, kui meenutatakse püha Kolmainu isikuid. Ristimärki ei tehta, kui piiskop või preester õnnistab ega siis, kui meie poole suitsutatakse; küll aga kummardatakse mõlemal puhul. Ristimärki tehakse rahulikult ja süvenenult, puudutades parema käe kolme esimese kokkupandud sõrmega otsaesist, rinna alaosa, paremat ja pahemat õlga. Ristimärgi järel tavaliselt kummardatakse.
Piiskopilt või preestrilt võetakse õnnistus nõnda: parem käsi pannakse pahema peale pihud ülespoole ja öeldakse: “valitseja, õnnista!” või “ülemkarjane, õnnista!”, kui on tegu piiskopiga (sh. metropoliit, patriarh jne.); “õnnista!” või “õnnista, isa!” kui tegu preestriga. Piiskopilt õnnistuse võtmise eel kummardatakse ja puudutatakse käega maad. Õnnistust on tavaks võtta ikka, kui preestrit või piiskoppi kohatakse; kui on koos palju vaimulikke, ei võeta tavaliselt kõigilt õnnistust. Kui kohal on piiskop, ei võeta õnnistust enam preestrilt. Samuti võetakse õnnistus, vahel koos vastava palve lugemisega, erilistel puhkudel, nagu reisi eel või mingiks heaks ettevõtmiseks.

7. Armulauale tulles peab lisaks palvelikule ettevalmistusele (vastavad palved on palveraamatus) ja paastumisele panema tähele veel järgmist. Karikale tullakse rahulikult järjekorras seistes. Käed pannakse risti rinnale, ent karika juures ei tehta ristimärki, muidu võib sellele pihta lüüa. Tuleb vajadusel kummardada ja suu korralikult lahti teha, ning pühad annid alla neelata. Peab vältima pühade andide tilkumist maha või riietele; kui nii on aga juhtunud ja preester seda ei märka, tuleb anda sellest teada. Riideese, millele püha verd on tilkunud, tuleb põletada (vähemalt see koht, kuhu tilkus). Meil on tavaks suudelda karikat, kuigi mõnedes maailma õigeusu kirikutes seda pruuki pole. Viimane komme on iseenesest sujuvam ja kindlam, ent väljakujunenud tava ei peaks muutma oma algatusel, vaid selles, nagu paljus muuski, pidama preestriga nõu. Pärast armulauast osasaamist on meil tavaks võtta tükike kirikuleiba ja juua peale sooja veega lahjendatud veini (mõnel pool ka mahla või siirupit), et pühad annid paremini alla läheks ja kogemata midagi välja ei köhitaks.
Meilgi nõutakse paljudes kogudustes, et enne iga armulauda käidaks pihil. Kui me siis oleme minemas mõnda teise kohta, püüdkem järele uurida, kuidas seal tavaks on. Piht on sel juhul enamasti u. pool tundi enne liturgia algust. Ka meie koguduses peaks igaüks käima korrapäraselt pihil, olgu oma või mõne teise preestri juures.

8. Õigeusu kirikus on üldiselt tavaks palve ajal seista. Siiski on ajad, millal võib ja koguni peaks istuma: katismad (psalmide järjest lugemine, meil enamasti vaid ennepühitsetud andide liturgia ajal), paremiad (Vana Testamendi lugemised, enamasti õhtuteenistusel), jutlused. Pole ka midagi katki, kui istutakse stihhiirade ja kaanoni ajal – mõlemad põhinevad VT salmide lugemisel. Suitsutamise ajal aga seistakse ja vajadusel tehakse ruumi, et diakon (preester) mahuks suitsutama iga pühakuju. On aga selge, et vanemad ja haigemad seisavad oma võimaluste piires; parem on olla kirikus ja istuda, kui jääda koju sellepärast, et ei jaksa seista.
Järgnevalt juhis seismise kohta n-ö kolmes astmes:
a. Tavaline: Seistakse, v.a. jutluse, katisma ja paremiate ajal.
b. Istutakse ka stihhiirade, hommikuteenistuse kaanoni, liturgia antifonide (esimesed kaks psalmi liturgia alguses) ja, kui muidu ei jaksa, ka epistli ja ekteeniate ajal.
c. Üldiselt istutakse, kuid seistakse siiski vigiilial algusõnnistuse, sissekäikude, kuuspsalmiku ja evangeeliumilugemise ning suure austamislaulu ajal; liturgial aga kummagi sissekäigu, evangeeliumilugemise, ja anafoori ajal (s.o. sõnadest: „Seiskem hästi, seiskem vaga meelega…” kuni armulaua vastuvõtmiseni). Võib siiski istuda niikaua kui vaimulikud armulauda võtavad.

9. Pikem põlvitamine ei ole õigeusu kirikus üldiselt tavaks. Põlvitatakse ainult nelipühi põlvepalvete ajal, ennepühitsetud andide liturgial laulu ajal „Olgu mu palve…” ja laulu „Taevaväed teenivad…” ajal ning vaimulikuks pühitsemise puhul teatud palve lugemise ajal. Paastuteenistustel on veel mõned muud põlvitamiskohad. Koduses palves ja ka kirikus (aegadel, mil see pole keelatud) võib väljaspool teenistusi ka põlvitades palvetada.
Rohkem on tavaks maanikummardused (s.o. laskutakse põlvili ja puudutatakse otsaesisega maad ning tõustakse jälle püsti). Neid tehakse eriti paastu ajal, p. Efraimi palvega ja mõnel muul puhul. Argipäevastel ja pühadeliturgiatel, kui need ei satu olema jõulust jordanipühani või paasast nelipühini, võib ka maani kummardada, eriti pärast andide pühitsemist. Ent teise, sisuliselt õigema seisukoha järgi, on iga liturgia paasa ja tulevasse ilma astumine ega järelikult aeg maanikummarduste tegemiseks.
Ei põlvitata ega tehta maanikummardusi:
a. Pühapäeviti, s.o. laupäeva õhtuteenistusest k.a. kuni pühapäeva õhtu(teenistuse)ni;
b. paasa hommikuteenistusest nelipühi päeva õhtuse teenistuseni;
c. jõulupühast jordanipühani, v.a. kuninglikel tundidel jordanilaupäeval;
d. pärast armulaua võtmist õhtuni. Kui andeksandmise pühapäeval ja nelipühil peetakse õhtuteenistus pärast liturgiat ja oleme armulaual käinud, siis põlvitame, ent ei kummarda otsaesisega maani.

10. Paastumise üldreegel on, et paastupäevadel hoidume lihast, munadest ja piimatoodetest ning kärarikastest lõbustustest (tantsimine, kinoskäik jne.) hommikust õhtuni (s.o. u. kl. 12-st 12-ni). Täielik paast aga tähendab nii toidust kui joogist hoidumist. Täielikku paastu peetakse enne hommikust liturgiat (kui võetakse osa pühast armulauast), soovitavalt keskööst, aga vähemalt 6 tundi; enne õhtust liturgiat (ennepühitsetud andide liturgia, jõuluõhtu ja paastumaarjapäeva liturgia, kui on) hommikust või vähemalt 6 tundi; suurel reedel (vähemalt nn. surikuju-teenistuse lõpuni, s.t. õhtuni).
Põhjalikumad paastureeglid toome allpool. Tuleb arvestada, et need on välja kujunenud kloostrites ja Vahemere kliimas, näiteks süüakse paastupäevadel mereande. Meie pool seevastu on kala paastu ajal enamasti tarvitatud.
a. Range paast: loobutakse lihast, munadest, piimatoodetest, õlist ja veinist – suure paastu ja Jumalaema paastu argipäevad, enamik kolmapäevi ja reedeid. Kloostrireeglites on veel lisaks nn. kuivtoidu-päevad – ei sööda keedetut-praetut.
b. Vein ja õli lubatud – suure paastu pühapäevad, enamus peetri- ja osa jõulupaastu päevi, 14.09, 29.08.
c. Eelmistele lisaks ka kala lubatud – paastumaarjapäev, palmipuudepüha, peetripaastu ning jõulupaastu laupäevad ja pühapäevad.
Paastumise puhul peab vaatama ka tervisele, eriti mis puudutab täielikku paastu. Siiski on paastumine mõnel puhul tervisele kasulik ja tuleb leida kesktee liigse ranguse ja lõtvuse vahel. Raskemalt haigetel, väikestel lastel, raskejalgsetel ja imetajatel naistel pole vaja ega soovitavgi toidupaastust kinni pidada. On selge, et tänapäeval peab paastumise juures vaatama ka perekondlike ja muude olude peale. Kel pole objektiivsetel põhjustel võimalik paastuda, söögu kõike kaksipidi mõtlemata ja kiitku Jumalat; võimaluse tulles aga paastugu niipalju, kui saab.

11. Meenutusraamatud ja – sedelid on mõeldud selleks, et preester nende järgi meenutaks elavaid ja lahkunuid proskomiidial (liturgia ettevalmistamine), anafoori eestpalveosas, palvustel ja hingepalvetel. Meenutusraamat jääb üldjuhul altarisse püsivaks mälestamiseks, sedel on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Tellida võib ka eestpalveid teatud ajaks, levinud on 40-päevane mälestamine (ka elavate puhul!). Kogudustes võib ses suhtes olla eri kombeid.
Üldjuhul meenutatakse proskomiidial osakeste võtmisega ja anafooril ainult apostlik-õigeusulisi. Siiski on vaja palvetada ka teiste eest, ja seepärast on soovitav panna kirja, kes on apostlik-õigeusuline, kes muu kristlane ja kes ristimata. Meie koguduses palvetame kõikide eest, kuid osakesi võtame välja – see on seotud kiriku liikmeks olemisega – õigeusuliste eest.
Nimede meenutamine proskomiidial ja mujal toob need isikud Jumala ette ja osake kirikuleivast, mis pannakse Talle (Kristuse auks väljalõigatava leivaosa, mis läheb armulauaks) ümber koos Jumalaema ja pühakute osakestega kujutab Koguduse osadust ning on ka mõjuv eestpalveviis.